Arhiiv

Autor:

Progressiivne maksustamine rikaste hüvanguks

9. november, 2011 Vana kaasautor Kommentaarid välja lülitatud

Elame murrangulisel ajajärgul, mil paistab, et kõik maailma rikkad (inimesed, ettevõtted, rahvad ja riigid) on korraga peast segi läinud ning arvavad, et 3000 aastat järjestikust allakäiguaastat õhtumaadel on ometi kord kuulsusrikka finaalini jõudnud. Maailm polevat enam endine, XX sajandi heaolu liigset luksust me enam välja ei kannatavat ja pärast elupäästvat püksirihma pingutamist pole kellelgi [...]

Kategooriad: Kriitika, Teadus, Uudisteos Sildid:

Kes kardab Guglielmo Marconit?

8. märts, 2011 Vana kaasautor 2 kommentaari

Mu armas Carrā, ma ei suutnud Vate heietust lugeda. See on liiga kirjanduslik nii oma parimatel kui kehvemail hetkedel. Mulle tundub, et see on kõikide kontinentide, kõikide oleviku-mineviku kirjatsurade leiutiste maksimaalne kloaak ja ma ei tunne, et võiksin tema heietusi uuesti lugeda. Vate valu ei ole luuletaja valu: see on ülluseta, vaikuseta, alandlikkuseta, valguseta. Vate-grammofon [...]

Poeet Aja raudses haardes

21. veebruar, 2011 Vana kaasautor 1 kommentaar

Kui minu põlvkond lugemisikka jõudis, oli Vladimir Majakovski juba ammu pronksi valatud ja marmorisse raiutud. Ei olnud tast alles midagi inimlikku, poeetilisest rääkimata. No kuulge! Ei saa ju tõsiselt suhtuda kirjanikku, kes kirjutas oode nõukogude passile ja kellelegi Nette-nimelisele mehele, kes oli korraga nii inimene kui aurik.
Muidugi, teatud alternatiive Majakovski [...]

Kategooriad: Kriitika Sildid:

Kolm väärt teost vene kirjandusest

27. jaanuar, 2011 Vana kaasautor 1 kommentaar

Soovitasin siinsamas tõlkimisväärsete teoste küsitluses kolme raamatut vene autoreilt, kes eesti lugejale just tundmatud pole, kuid kahelt (Voinovitš ja Gelassimov) on ilmunud vaid “käekirjanäited” ühe jutustuse kujul. Veel avastasin, et huvitaval kombel räägivad kõik kolm teost viimasest suurest ilmasõjast, millega venelastel on teadupärast eriline suhe. Üks teos (Voinovitši “Tšonkin”) kuulub vene kirjanduse (ja ühtlasi ka [...]

Kategooriad: Kriitika, Vana klassika Sildid:

Murketid ja martsipanid

14. oktoober, 2010 Vana kaasautor 3 kommentaari

Ah, Odessa! Linn, mis jääb alati taga igatsema oma - kesklinna kodanlaste meelest „mitte-tsiviliseeritud” - juudi gängstereid, hangeldajaid ja voorimehi, kelle mahlakast keelest ja hämarast bisnesist võrsus Tsaari-Vene tähtsuselt neljanda linna äravahetamatu „koloriit”. Odessa: legendaarne igavese nostalgia linn. Japontšik on surnud, gängsterite järeltulijad möllavad nüüd Brighton Beachil, Rabinovitši võib veel kohata ainult kirjandusmuuseumis, aga Odessa lood elavad.

Kategooriad: Ajalugu, Kirjanik, Tõlkimine, Vana klassika Sildid:

Õudsed lood õudselt kuulsalt vene lastekirjanikult

13. oktoober, 2010 Vana kaasautor 5 kommentaari

Eilne Postimees on avaldanud ühe kooliõpetajast lapsevanema kurva loo sellest, kuidas ETV lastesaade noori vaatajaid hirmutab. Jumal hoidku, viieaastane pojuke sai šoki, kuna nägi, kuidas keerutati taldrikut ja kutsuti vaime välja! Mõtlesin endamisi, et millise näo teeks see emme siis, kui ta loeks Grigori Osteri “Õuduste kooli”, mis hiljuti Varrakus minu tõlkes ilmavalgust nägi.
Nooruke õpetajanna [...]

Kategooriad: Kirjanik, Kriitika, Lugemine, Tõlkimine, Uudisteos Sildid:

Ekspress ajakirjaks? Hmm, ei ole tore

12. veebruar, 2010 Vana kaasautor 9 kommentaari

Hiljuti teatas formaadimuutusest nädalaleht Eesti Ekspress. Muutus on kaunis kardinaalne, ajalehest ajakirjaks, eeskujudeks Spiegel, Newsweek ja kõik need teised väljamaa värvilised ja sisukad. Idee, nagu ma aru saan, on lihtne: uuriva ajakirjanduse kvaliteetne sisu tuleb kriitpaberil trükituna juskui paremini esile. Pildid mängivad paremini. Lisaks seletas peatoimetaja Hõbemägi midagi moodsatest tehnoloogiatest, blogidest ja twitteritest ning individuaalsest [...]

Kategooriad: Kultuuriajakirjandus, Meedia Sildid:

Kolmkümmend tagaotsitavat

11. veebruar, 2010 Vana kaasautor Kommentaarid välja lülitatud

Et Marc Chagallil on sada Jean de La Fontaine’i valmide teemalist guaššmaali, oli minu jaoks vaid kusagilt loetud tuim fakt. Oforte olin näinud, kahekümnendate teisel poolel loodud guašše aga mitte. Mõni kuu tagasi, kui kirjastuselt Donzelli ilmus Maria Vidale tõlkes ja kõnealuste guaššidega illustreeritult valik La Fontaine’i valme, omandas fakt sisu. Raamatu eessõnast selgub, [...]

Kategooriad: Luule, Raamat, Raamatukujundus Sildid: