Raamat, mis ei oota
Uutmoodi lugemiskogemus:
|
Uutmoodi lugemiskogemus:
Mareki postitus andis tõuke panna kirja hiljutised muljed veel ühest raamatu-teemalisest lugemiselamusest.
1417. aastal leidis Poggio Bracciolini – mees, kes oma erakordselt kauni käekirja tõttu oli teinud hiilgavat karjääri paavsti õukonnas, kuid kelle tõeliseks kireks olid klassikaliste autorite unustussevajunud tekstid – ühe Saksa kloostri raamatukogu riiulilt raamatu, mis muutis maailma. Selline on Stephen Greenblatti läinud aastal laineid [...]
Oktoober on ukse ees ning ühtlasi tähendab see, et vaid mõne nädala pärast selgub järjekordne õnnelik autor, kelle nii juba ilmunud kui veel ilmumata teoste kaantele saavad kirjastajad edaspidi lisada kuldse kvaliteedimärgi kirjaga “Nobeli kirjanduspreemia laureaat”. Täna ei ole veel teada täpne päev mil Akadeemia tänavust võitjat avalikkusele tutvustab — seni on öeldud vaid, et see [...]
Jätkates Mareki kirjanduslike reiside teemat võtsin mõneks nädalaks Mallorcale sattudes ette ühe Kataloonia kirjanduse vähetuntud pärli. Llorenç Villalonga ”Nukkude tuba” (orig. Bearn, o, La sala de les nines, inglise keeles ilmunud 2010 Dalkey Archive Pressi väljaandes kui The Dolls’ Room) on romaan, mis võiks olla tulemuseks, kui Jaan Kross oleks üritanud panna kirja Fausti lugu, mis leiaks [...]
Ohtralt avastamis- ja uurimisrõõmu ulmehuvilistele — siia klikkides avaneb pildist (palju-palju) suurem versioon.
Läinud nädalal täitusid maailma meedia veerud uudistega Egiptusest, mis tasapisi ka Eesti lehtede külgedele imbusid ning mis oma sisult on sellised, nagu meieni jõudvad Lähis-Ida riike puudutavad uudised paraku ikka kipuvad olema — kurvad ja vägivaldsed. See aga tõi mulle meelde ühe kirjaniku, kes hiljutises tõlketeemalises küsitluses napilt minu poolt pakutud kolme nime hulgast välja [...]
Kolmanda nädalaga on aeg järjekordsele ühislugemisele joon alla tõmmata ning kokkuvõtteks tahaksin ma puudutada kaht suuremat teemat, mis juba küll on mõlemad jutuks olnud: “Tuha” tekstilist struktuuri ning selle teksti poliitilist mõõdet.
Alustades esimesest tundub mulle “Tuha” ülesehituse iseloomustamiseks vast kõige paremini sobivat muusikaalane termin “kontrapunkt”, mis viitab polüfoonilisele muusikale, kus iseseisva kontuuri ning rütmiga motiivid on üksteisest [...]
China Miéville’i nimi on äärepealsema kirjanduse austajatele juba mõnda aega väga hästi tuttav, kuna tema raamatud esinevad iga-aastaselt erinevate prestiižikate ulme- ja fantasy-kirjanduse auhindade võitjate nimekirjades. Miéville’i mullune ja seni värskeim romaan, The City & the City, ületas tänavu aga vast ka üldisema uudisekünnise, tehes samal aastal BSFA, Hugo ning Arthur C. Clarke’i auhindade võitmisega [...]
Viimased kommentaarid