Hoidmaks elus väikest traditsiooni jagada enne jõule raamatublogi kaasautorite lugemiselamusi lõppenud aastast (vt varasemaid elamusi siit ja siit), viisin läbi väikese küsitluse, kus igaüks sai esile tõsta mõned meeldejäänud teosed, sõltumata nende keelest või ilmumisajast. Tulemused on teie päralt.
Kai Aareleid:
2012. aasta üks võtmemõisteid oli “hea soome kirjandus”. Aasta lugemisalamuste hulka jäi Kjell Westö “Kus kõndisime [...]
Olen teadnud Carlo M. Cipollat (1922–2000) kui üht 20. sajandi olulisemat Itaalia ajaloolast, kelle arvukad tööd olid põhiliselt pühendatud varauusaegse Euroopa majandusajaloole. Ent kes on kirjutanud ka väikese, ent väga olulise raamatu “Kellad ja kultuur, 1300-1700″ (Clocks and Culture, 1300–1700, 1967, kordustrükk 2003). Kuid alles äsja avastasin, et sellel erudeeritud Itaalia ajaloolasel, kes olulise osa [...]
Mida aeg edasi, seda süveneb mu eelistus lugeda romaanide või luulekogude asemel nende autorite päevikuid ja kirjavahetusi. Tõsi, on terve rida kirjanikke, kelle puhul eelistan endiselt nende ilukirjanduslikku loomingut (ja paljude puhul muud polegi), ent autorid, kes on olnud mulle olulised belletristidena, on üha enam olulised diaristide ja korrespondentidena. Mõnelt diaristilt ei olegi ma ühtegi [...]
Hispaaniakeelne maailm jätab neil päevil mõttes hüvasti oma klassiku, Ladina-Ameerika buumikirjanduse ühe tuntuma esindaja, 15. mail lahkunud Mehhiko kirjaniku Carlos Fuentesega (1928–2012).
Eesti keelde on Fuentese arvukatest ilukirjandusteostest jõudnud vaid murdosa. Siiski on meil lisaks “Artemio Cruzi surmale” (Tlk. Jaan Kaplinski, 1969) ja “Inezi vaistule” (Tlk. Margus Ott, 2006) raamatus ilmunud veel ka pikem jutustus “Aura” [...]
Loomingu Raamatukogus (nr 3-6/2012) ilmus äsja esinduslik valik W. H. Audeni luulet ja esseid Märt Väljataga seades ja tõlkes. Auden oli virtuoosne poeet, ent niisamuti vaimukas ja vahe kirjanduskriitik. Nõudliku autorina ei pidanud ta vajalikuks oma kogumikes üllitada uuesti kõiki oma kriitilisi tekste, vaid noppis neist välja õnnestunumad lõigud ja laused ning tihendas need uuteks [...]
Neile, kes mu varasemaid postitusi siin lugenud, ei tule kindlasti üllatusena mu nõrkus raamatute vastu, mis räägivad raamatutest. Möönan, et see meenutab veidi klaaspärlimängu, kus üks raamat peegeldab teist, mis omakorda peegeldab kolmandat, ent teinekord tundub selline maailm märksa kodusem ja meeldivam, kui see päris. Aga täna kargas pähe mõte, et nendele, kes jagavad sama meeldumust [...]
Loomulikult ei saa vastuses kahelda – igal juhul mitte “Väike Illimar”! Friedebert Tuglase teos on üks igavamaid klassika staatusse tõstetud raamatuid üldse. Kui tahta koolilastele kirjanduse abil aimu anda tsaariaegsest eesti lapsepõlvest, siis “Kevade” kõrval võiks pakkuda välja Anna Haava “Pildikesi koolipõlvest”, Lutsu “Talvised teed”, “Läbi tuule ja vee” ja “Vaadeldes rändavaid pilvi” või kas [...]
Jagan kahte head uudist praegustele ja tulevastele Georges Pereci austajatele. (Ja ega ongi raske ette kujutada rafineeritud kirjandushuvilist, kes ei kuulu Pereci praeguste või tulevaste austajate hulka.)
Esmalt on hea meel tõdeda, et Loomingu Raamatukogu väärikas kuues ilmus hiljuti järjekordne, hélas, järjekorras alles kolmas, Pereci eestindus: “Ruumiliigid” (Espèce d’espaces) Anti Saare tõlkes. Ajalooliselt on see juba [...]
Viimased kommentaarid