Kasutan jälle võimalust vanu asju üles riputada, sest ega nad siin blogis leiba küsi. Seekord panen lugemiseks välja mõned killud rohkem kui kuu aja eest Käsmus toimunud luuletõlke töötoast, kus osales selle blogi teinegi liige Tõnu Õnnepalu. 1. – 6. maini kostitasid Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Kulka ja Literature Across Frontiers meid veini, toidu ja meelelahutusega [...]
Jutud traditsioonilise raamatukirjastamise kadumisest koguvad kõikjal tuure. Sellest on siin blogiski juttu olnud. Nende kummutamiseks valmistas Dorling Kindersley kirjastus ühe vaimuka video, mis kasutab leidlikult vana head palindroomi-võtet. Soovitan video algusest lõpuni ära vaadata, kindlasti pakub veidi mõtteainet. Muidugi, idee pole originaalne, DK tunnistab ka ise, et sai inspiratsiooni ühest poliitilisest videoklipist “Truth”, mille valmistas [...]
Et Marc Chagallil on sada Jean de La Fontaine’i valmide teemalist guaššmaali, oli minu jaoks vaid kusagilt loetud tuim fakt. Oforte olin näinud, kahekümnendate teisel poolel loodud guašše aga mitte. Mõni kuu tagasi, kui kirjastuselt Donzelli ilmus Maria Vidale tõlkes ja kõnealuste guaššidega illustreeritult valik La Fontaine’i valme, omandas fakt sisu. Raamatu eessõnast selgub, [...]
Lugesin mõned pävad tagasi suure rõõmuga uudist, et seekordse Cervantese kirjanduspreemia sai (õeti küll saab) mehhiklane José Emilio Pacheco (s. 1939). Cervantese preemia on teatavasti elutööpreemia, nii-öelda hispaaniakeelse maailma Nobel, ja Pacheco asub preemia saanute nimekirjas väärikalt oma kuulsate kaasmaalaste Octavio Pazi, Carlos Fuentese ja Sergio Pitoli kõrvale. Pacheco on kirjutanud proosat ja esseistikat, olnud tegev nii [...]
Teadsin, et veedan ilusa sügisese nädalavahetuse Mihhailovskojes ja olin valmis kirjutama siia põhjaliku sissekande teemal “Kuidas ma Puškini hauale lilli viisin” või pigem “Miks ma Puškini hauale lilli ei viinud” – aga ma ei ole veel mitu päeva hiljem võimeline ei Puškini Mihhailovskoje-ajajärgu ega tema luule üle pikemalt arutlema, sest need kaks päeva tekitasid tõsise [...]
Ka mina loen sel suvel luulet. Antoloogiaid. Üks neist, Kathryn Petrasi ja Ross Petrasi koostatud “Väga halb luule”, mängib mu hingekandle keeltel juba mõnda aega. Mis siis ühendab väga head ja väga halba poeesiat? Muusa puudutus, ma arvan. Tõeliselt halva luuletuse tunneb koheselt ära. Nagu tõeliselt heagi. Värsikeeles öelduna:
saab aru sellest inimene tark ja rumal,
ühtmoodi [...]
Luulet tuleb ikka lugeda, sest see on väga kontsentreeritud kraam, kus öeldakse lühidalt ja täpselt kõik ära ja pikalt ei keerutata. N.ö avalikus ruumis hakkab teda ka viimasel ajal rohkem silma, mis on muidugi hea - rongis on rongiluule ja teleris teleriluule. (Viimase kohta kuulis muidugi rahvasuust ühte ja teist, kellele ei meeldinud, mis luuletajal [...]
Läinud nädalavahetusel lauldi mulle ja mu kaasmaalastele laulupeol palju ilusat eesti luulet. On ikka ühed vägevad luuletajad küll, kes kirjutavad sõnu ja mõtteid, mida saab nii suurelt laulda. Lauldud luule läheb hoopis teisel viisil rahva sekka kui loetud luule. Lauldud luule jõuab ka nendeni, kes ei loe. Ses suhtes on laul täiesti ainulaadne luule proovikivi.
Laulupeol [...]
Kategooriad: Luule Sildid:
Viimased kommentaarid