Arhiiv

Archive for ‘Luule’ Category

Ära küsi, kuidas möödub aeg

3. detsember, 2009 Kai Aareleid Kommentaarid välja lülitatud

Lugesin mõned pävad tagasi suure rõõmuga uudist, et seekordse Cervantese kirjanduspreemia sai (õeti küll saab) mehhiklane José Emilio Pacheco (s. 1939). Cervantese preemia on teatavasti elutööpreemia, nii-öelda hispaaniakeelse maailma Nobel, ja Pacheco asub preemia saanute nimekirjas väärikalt oma kuulsate kaasmaalaste Octavio Pazi, Carlos Fuentese ja Sergio Pitoli kõrvale. Pacheco on kirjutanud proosat ja esseistikat, olnud tegev nii [...]

Kaunis killuke Venemaad ja pöörituseni Puškinit

6. oktoober, 2009 Kai Aareleid Kommentaarid välja lülitatud

Teadsin, et veedan ilusa sügisese nädalavahetuse Mihhailovskojes ja olin valmis kirjutama siia põhjaliku sissekande teemal “Kuidas ma Puškini hauale lilli viisin” või pigem “Miks ma Puškini hauale lilli ei viinud” – aga ma ei ole veel mitu päeva hiljem võimeline ei Puškini Mihhailovskoje-ajajärgu ega tema luule üle pikemalt arutlema, sest need kaks päeva tekitasid tõsise [...]

Kategooriad: Kirjanik, Luule, Vana klassika Sildid:

Oo, luule. Oo.

29. august, 2009 Tiit Aleksejev Kommentaarid välja lülitatud

Ka mina loen sel suvel luulet. Antoloogiaid. Üks neist, Kathryn Petrasi ja Ross Petrasi koostatud “Väga halb luule”, mängib mu hingekandle keeltel juba mõnda aega. Mis siis ühendab väga head ja väga halba poeesiat? Muusa puudutus, ma arvan. Tõeliselt halva luuletuse tunneb koheselt ära. Nagu tõeliselt heagi. Värsikeeles öelduna:
saab aru sellest inimene tark ja rumal,
ühtmoodi [...]

Kategooriad: Kriitika, Luule Sildid:

Lauliku lapsepõlv (kuid mitte ainult)

16. august, 2009 Maarja Kaaristo Kommentaarid välja lülitatud

Luulet tuleb ikka lugeda, sest see on väga kontsentreeritud kraam, kus öeldakse lühidalt ja täpselt kõik ära ja pikalt ei keerutata. N.ö avalikus ruumis hakkab teda ka viimasel ajal rohkem silma, mis on muidugi hea - rongis on rongiluule ja teleris teleriluule. (Viimase kohta kuulis muidugi rahvasuust ühte ja teist, kellele ei meeldinud, mis luuletajal [...]

Kategooriad: Eesti kirjandus, Luule, Mälestused Sildid:

Lauldud luule

7. juuli, 2009 Kai Aareleid 4 kommentaari

Läinud nädalavahetusel lauldi mulle ja mu kaasmaalastele laulupeol palju ilusat eesti luulet. On ikka ühed vägevad luuletajad küll, kes kirjutavad sõnu ja mõtteid, mida saab nii suurelt laulda. Lauldud luule läheb hoopis teisel viisil rahva sekka kui loetud luule. Lauldud luule jõuab ka nendeni, kes ei loe. Ses suhtes on laul täiesti ainulaadne luule proovikivi.
Laulupeol [...]

Kategooriad: Luule Sildid:

Aastad

25. juuni, 2009 Vana kaasautor Kommentaarid välja lülitatud

Aastad, tõepoolest. Sest kõik need aastad on see raamat, Tuomas Anhava “Aastad” seisnud mul riiulis. Ja ma olen seda palju vaadanud. Aga pole lugenud. Mulle tundus, et ma olen teda juba lugenud ka. Ja nüüd üle lugedes, tuli meelde, tõesti, olen. Sest sealt on meelde jäänud pilte, ridu, millest ma enam ei mäletanudki, et ma [...]

Kategooriad: Kriitika, Luule, Vana klassika Sildid:

Kaunis kauge aja luule

17. juuni, 2009 Vana kaasautor 1 kommentaar

Loen see suvi ainult luulet. Vähemalt siiamaani. Jaa, suvel sobib muidugi hästi lugeda ka pikki vene romaane, õunapuu all või verandal. Aga luule sobib mulle see suvi paremini.
Luule lugemine suvel on natuke nagu Pärdi Alina-plaadi kuulamine vaikses majas keset metsa. Sest see muusika on harv ja vaikne, temas on palju õhku, tühje kohti, kuhu mahuvad [...]

Kategooriad: Ajalugu, Luule Sildid:

Vihmaatlas

5. juuni, 2009 Kai Aareleid 1 kommentaar

Üleeile hakkas sadama ja sadas eile ja sadas täna, nüüd vist hakkab järele jääma. Ega see halb ei ole, ikka hea. Vihm kastab puid ja põõsaid, peseb tänavatelt ja kingadelt männitolmu ja vihma on lõpuks inimesele ka vaja. Aga vihm paneb ka mõtte uitama, sünnitab mõttemänge pealkirjade ja olematute raamatutega. Ei saa arugi, kui oled kirjutanud [...]

Kategooriad: Lugemine, Luule Sildid: