Arhiiv

Archive for ‘Filosoofia’ Category

Inimliku rumaluse alusseadused

4. august, 2012 Marek Tamm Kommentaarid välja lülitatud

Olen teadnud Carlo M. Cipollat (1922–2000) kui üht 20. sajandi olulisemat Itaalia ajaloolast, kelle arvukad tööd olid põhiliselt pühendatud varauusaegse Euroopa majandusajaloole. Ent kes on kirjutanud ka väikese, ent väga olulise raamatu “Kellad ja kultuur, 1300-1700″ (Clocks and Culture, 1300–1700, 1967, kordustrükk 2003). Kuid alles äsja avastasin, et sellel erudeeritud Itaalia ajaloolasel, kes olulise osa [...]

Kategooriad: Filosoofia, Psühholoogia, Vana klassika Sildid:

Tõest ja jamast

20. juuni, 2012 Oliver Laas Kommentaarid välja lülitatud

Harry G. Frankfurt (snd 1929) on Ameerika moraali- ja vaimufilosoof. Ta avaldas 1986. aastal essee „On Bullshit“ – selle pealkiri võiks eesti keelde tõlgituna olla „Jamast“ –, milles piiritles teooria jamast. Tekst trükiti esialgsel kujul ära ka Frankfurti 1988. aastal avaldatud kogumikus „The Importance of What We Care About: Philosophical Essays“. Laiendatud kujul ilmus essee [...]

Kategooriad: Filosoofia, Kriitika Sildid:

Raamat raamatust, mis muutis maailma

13. jaanuar, 2012 Tarmo Jüristo 2 kommentaari

Mareki postitus andis tõuke panna kirja hiljutised muljed veel ühest raamatu-teemalisest lugemiselamusest.
1417. aastal leidis Poggio Bracciolini – mees, kes oma erakordselt kauni käekirja tõttu oli teinud hiilgavat karjääri paavsti õukonnas, kuid kelle tõeliseks kireks olid klassikaliste autorite unustussevajunud tekstid – ühe Saksa kloostri raamatukogu riiulilt raamatu, mis muutis maailma. Selline on Stephen Greenblatti läinud aastal laineid [...]

Kategooriad: Ajalugu, Filosoofia, Raamat, Uudisteos Sildid:

Kollane sebra, luule ja vasakpoolsete parempoolne kultuur

15. oktoober, 2011 Maarja Kangro 1 kommentaar

Täpselt kuu aega tagasi olin ma 25-kraadise sooja käes, Friuli regioonis Pordenones, festivalil pordenonelegge.it. Enne kui festival uudisena täiesti ära aegub, kirjutan sellest veidi; enamik sõite ja sündmusi jääb niikuinii niisama ripakile, las siis seegi saab elektroonilise jälje, ehk huvitab mõnda kirjandustegijat või -huvilist. Pordenone on umbes 50 000 elanikuga linn Friulis, sadakond kilomeetrit [...]

Tony Judt, in memoriam

14. august, 2010 Marek Tamm 2 kommentaari

Läinud reedel, 6. augustil, sai haigus võitu ühest viimaste kümnendite silmapaistvamast ajaloolasest ja mõjukamast intellektuaalist, briti-juudi päritolu Ameerika õpetlasest Tony Judtist. Tema surm ei olnud ootamatu, sest viimased paar aastat hävitas tema keha amüotroofiline lateraalskleroos, mida tuntakse Lou Gehrigi haiguse nime all (Ameerika pesapalluri järgi, kes sellesse suri). Ravimatu Gehrigi tõbi põhjustab motoorsete närvirakkude kasvavat [...]

Kategooriad: Ajalugu, Filosoofia, Teadus Sildid:

Kohustus unustada (kui pole tegu Vikerkaare tellimusega)

7. november, 2009 Märt Väljataga 1 kommentaar

Viimasel aastakümnel on räägitud ad nauseam mälupoliitikast, mälestusmärkidest, kohustusest mäletada jne. Aga mäletamine saab olla ainult valikuline ja toimib igal juhul unustuse taustal. Me mäletame midagi üksnes seetõttu, et unustame midagi ka ära. Borgese lugu Funesist, absoluutse mäluga poisist on üldtuntud: täieliku mälu hinnaks oli üldistusvõime täielik puudumine. Tõsielulised kaasused on näidanud, et Borgesel oli [...]

Claude Lévi-Strauss, in memoriam

5. november, 2009 Marek Tamm Kommentaarid välja lülitatud

Laupäeval, 30. oktoobril kell 18.15 suri südame seiskumise tagajärjel oma kodus Pariisis prantsuse antropoloog Claude Lévi-Strauss. Ta maeti teisipäeva hommikul, 3. novembril oma maakodu kalmistule Lignerolles’i külas Côte d’Oris; alles seejärel teavitati toimunust avalikkust, nagu nägi ette lahkunu soov. Mõned nädalad hiljem, 28. novembril, oleks ta saanud 101-aastaseks.
Lévi-Straussi tööde mõju on sedavõrd suur ja mitmeharuline, [...]

Kategooriad: Filosoofia, Kirjanik, Teadus, Vana klassika Sildid:

Mida teha Nietzsche tõlkega?

31. oktoober, 2009 Märt Väljataga 4 kommentaari

Ma ei ole tükk aega lähenenud ühelegi AER uuele köitele selliste lootustega nagu äsjasele Nietzsche “Tragöödia sünni” tõlkele (Tänapäev, tlk Anne Lill). Et ma ise saksakeelset kraami vabatahtlikult eriti ei loe, siis tundsin teost seni Walter Kaufmanni ingliskeelse vahenduse järgi. Nõustusin uut raamatut ka Ekspressile lühidalt tutvustama ning tahtsin tsiteerida üht põhimõttelist lauset teose 4. [...]

Kategooriad: Filosoofia, Toimetamine, Tõlkimine Sildid: