Viimasel ajal on olnud palju juttu küll keskkooliharidusest, küll ülikoolihariduse allakäigust ja üleüldse sellest, et peaaegu igas vallas ähvardab meid hukk ja kadu. Ei tahaks lisada omalt poolt nuttu ja hala Eesti tõlkekirjanduse taseme teemal, vaid vaadata, kuhu meie ilukirjanduse tõlkimine teel on ja millised on üldse selle väljavaated.
Ilukirjanduse tõlkimine on tavaliselt kõrgel tasemel just [...]
Kasutan jälle võimalust vanu asju üles riputada, sest ega nad siin blogis leiba küsi. Seekord panen lugemiseks välja mõned killud rohkem kui kuu aja eest Käsmus toimunud luuletõlke töötoast, kus osales selle blogi teinegi liige Tõnu Õnnepalu. 1. – 6. maini kostitasid Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Kulka ja Literature Across Frontiers meid veini, toidu ja meelelahutusega [...]
Sattusin hiljuti huvitavasse situatsiooni: Stocki kirjastus Prantsusmaal otsustas üllitada prantsuse keeles Sofi Oksase “Puhastuse” tõlke ja palus, et aitaksin läbi viia selle esitlust Pariisis. Formaadiks valisime vestluse autoriga, kuid lisaks kutsusime vestlusringi Nancy Hustoni — nimeka Kanada päritolu prantsuse kirjaniku, kelle looming kätkeb minu hinnangul mitmeid kokkupuutepunkte “Puhastusega”. Meeldival moel oli Huston ideega päri ja [...]
Et jätkata mälestuspiltidega Tallinna kirjandusfestivalilt, siis Andreï Makine’i kõrval oli festivali teine peakülaline Briti ajaloolane Simon Sebag Montefiore. Ta jõudis Tallinnasse küll festivali viimasel päeval, ent lahkus siit samuti kõige viimasena – ülemöödunud esmaspäeval. Erinevalt teistest kaugematest külalistest polnud see tal esimest korda Tallinnas käia. 1990. aastate alguses peatus ta siin pikemalt tagasiteel Kaukaasiast, kus [...]
Eelmise nädala Tallinna kirjandusfestival tõi külla terve rea põnevaid kirjanikke. Kuna mitmed neist olid n-ö omad ehk Varraku autorid, siis mahtus nelja festivalipäeva palju tihedat suhtlemist. Üks külalistest, kelle võõrustamine jäi meie perekondlikule vastutusele, oli vene päritolu prantsuse kirjanik Andreï Makine. Kuigi tema külaskäik kestis napilt kolm päeva, oli lahkumishetkel tunne, et meie läbikäimine ulatub [...]
Märtsis jagatud Kultuurkapitali kirjandusauhinnad on õndsalt unustusse vajunud ja kired vaibunud, mistõttu tundub sobilik heita neile veel üks viimane pilk üle õla. Nimelt püüdsin teha endamisi väikese kokkuvõtte auhindamisprotseduuri mõjust ja tähendusest Eesti raamatu- ja kirjandusilmas. Lihtsuse mõttes eristan auhindamise kahte mõõdet: avalik tähelepanu ja kommertslik edu.
Esimese all pean silmas seda, kuivõrd õnnestus preemiate jagamise [...]
Alljärgnevad mõtted on enamjaolt kirja pandud täna Saaremaal praami oodates ning põhinevad enne seda loetud Ukraina teadlase Georgi Potšeptsovi raamatul “Propaganda trummipõrin”. Viimase andis eelmisel aastal eestikeelsena välja kirjastus Olion (2009). Lugeja seisukohalt ei ole muidugi kuigi oluline teada, kus mingi tekst on sündinud, kuid tahan sellega rõhutada, et tegemist on vaid märkmetega eriti olulisel [...]
Üks sagedasi küsimusi, mida ikka kuulen, puudutab seda, kuidas kujuneb Eestis raamatuhind. Seda küsivad ühelt poolt tõlkijad ja autorid, kes teinekord kahtlustavad, et põhiosa hinnast on kirjastaja kasum, ent samuti tavalugejad, kes leiavad, et raamatud on Eestis liiga kallid. Et asjasse selgust tuua, siis palusin Varraku tootmisdirektoril kirjutada lahti ühe keskmise mahu (300 lk) ja [...]
Viimased kommentaarid