Arhiiv

Archive for ‘Tõlkimine’ Category

Tõlkija ja sõna hind

9. aprill, 2012 Kai Aareleid 1 kommentaar

Läinud nädalal panime mõttekaaslastega, täpsemalt kirjandustõlkijatest ametikaaslastega aluse Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioonile. Ilukirjanduse tõlkijad on KL sees koondunud varemgi, nii et mõnes mõttes oli see lihtsalt ühe ammuse mõtte taas ellu kutsumine.
Sõnastasime oma missiooni järgmiselt:
* edendada eesti tõlkekultuuri
* tõsta kirjandustõlkijate kutsemeisterlikkust
* väärtustada kirjandustõlkija tööd ühiskonnas
* kaitsta kirjandustõlkijate kutsehuvisid
* arendada kirjandustõlkijate koostööd nii Eestis kui ka [...]

Kategooriad: Telgitagused, Tõlkimine Sildid:

In memoriam Andrea Zanzotto

18. oktoober, 2011 Maarja Kangro Kommentaarid välja lülitatud

Täna kella 11.30 paiku suri Conegliano haiglas 90-aastaselt luuletaja Andrea Zanzotto, itaallaste viimaste aastate pidev Nobeli-lootus (ja Stefania Parmeggiani sõnul ka 2008. aasta Nobeli preemia kandidaat). Eelmises postituses mõni päev tagasi kirjutasin naljaga pooleks, kuidas itaalia meesluuletajad elavad kaua. Nüüd tundub see nagu halb enne, nii et sellist totrat nalja ei taha enam kunagi teha, [...]

Kollane sebra, luule ja vasakpoolsete parempoolne kultuur

15. oktoober, 2011 Maarja Kangro 1 kommentaar

Täpselt kuu aega tagasi olin ma 25-kraadise sooja käes, Friuli regioonis Pordenones, festivalil pordenonelegge.it. Enne kui festival uudisena täiesti ära aegub, kirjutan sellest veidi; enamik sõite ja sündmusi jääb niikuinii niisama ripakile, las siis seegi saab elektroonilise jälje, ehk huvitab mõnda kirjandustegijat või -huvilist. Pordenone on umbes 50 000 elanikuga linn Friulis, sadakond kilomeetrit [...]

Cortázarist, tõlkekriitika jätkuks

23. september, 2011 Kai Aareleid 2 kommentaari

Hiljutises Sirbis võttis Holger Kaints kriitiliselt jutuks Julio Cortázari kogu “Salarelvad” (Koolibri, 2011) Klaarika Kaldjärve tõlkes, võrreldes novelli Cartas de mamá (1959) kahte erinevat ümberpanekut: Klaarika Kaldjärve tõlget “Ema kirjad” ja Mart Tarmaku varasemat eestindust “Mamma kirjad” (“Loomingu Raamatukogu”, 1985).
Tahaksin tõe huvides ja nende jaoks, kes oskavad või tahavad nimetatud tõlkeid algtekstiga kõrvutada, täiendada [...]

Kategooriad: Kriitika, Toimetamine, Tõlkimine Sildid:

Kes kardab Guglielmo Marconit?

8. märts, 2011 Vana kaasautor 2 kommentaari

Mu armas Carrā, ma ei suutnud Vate heietust lugeda. See on liiga kirjanduslik nii oma parimatel kui kehvemail hetkedel. Mulle tundub, et see on kõikide kontinentide, kõikide oleviku-mineviku kirjatsurade leiutiste maksimaalne kloaak ja ma ei tunne, et võiksin tema heietusi uuesti lugeda. Vate valu ei ole luuletaja valu: see on ülluseta, vaikuseta, alandlikkuseta, valguseta. Vate-grammofon [...]

Mida peaks tõlkima?

22. jaanuar, 2011 Marek Tamm 18 kommentaari

Et jätkata oma eelmise postituse lainel ja tõlkimise teemal, siis viisin meie blogi kaasautorite seas läbi järjekordse küsitluse, sedapuhku sooviga kokku saada üks nimekiri ilukirjandusteostest, mis vajaksid ja vääriksid eestindamist. Niisiis palusin igaühel anda mulle üles kolm ilukirjanduslikku raamatut, mida seni pole veel (tervenisti) eesti keelde tõlgitud, ent mida vastaja ise hea meelega eestindatuna näeks.
Küsitluse [...]

Kategooriad: Tõlkimine, Vana klassika Sildid:

L.F. Céline

19. jaanuar, 2011 Tiit Aleksejev 2 kommentaari

Nüüd on ta siis eesti keeles olemas, Céline’i “Reis öö lõppu”. Au ja kiitus Heli Allikule. Ja kõigele lisaks ammendava järelsõna eest, kus tõlkimise enda teekond lahti seletatakse. Tsiteeriksin sealt üht olulist kohta (Allik, lk 558) “…tõepoolest, Céline’i keelt ei saa tõlkida. Aga võimalik on tõlkida seda intiimsustunnet, mida tema tekst meis tekitab – tunnet, [...]

Eesti parimad tõlkijad

16. jaanuar, 2011 Marek Tamm 19 kommentaari

Tõlkimine on amet, kus hinnatakse nähtamatust. Heaks tõlkeks peetakse tavaliselt teost, mis ei mõjugi tõlkena. See on tõenäoliselt põhjus, miks tõlkijatest ja tõlkimisest räägitakse harva, miks tõlkijaid ei tunta ega hinnata. Seda Eestiski. Kummatigi pole võimalik eesti kultuuri ette kujutada ilma tõlgeteta. Meie kirjakultuur sündis tõlkekultuurina ja tõlked etendavad endiselt väga suurt rolli meie vaimse [...]

Kategooriad: Tõlkimine Sildid: