Arhiiv

Archive for ‘Kirjandusteooria’ Category

Racter, jutustavad programmid ja küborgautorid

5. november, 2011 Oliver Laas Kommentaarid välja lülitatud

Raamat, millest järgnevalt kirjutan kuulub tõenäoliselt teoste hulka, mille kohta võib öelda, et nende aluseks olev idee on teosest endast huvitavam. Seega ei ole järgneva näol tegemist lugemissoovitusega, vaid pigem ühe kirjutamise ja autorsuse valla perifeeriasse kuuluva nähtuse tutvustusega neile, kes ei pruugi sellest veel teada.
Jutuks tulev raamat on Racteri The Policeman’s Beard is Half [...]

Kategooriad: Kirjandusteooria, Kriitika Sildid:

Kirjanik Eco pihtimused

17. aprill, 2011 Marek Tamm 5 kommentaari

Mullu oktoobris nägi ilmavalgust Umberto Eco uus romaan, järjekorras kuues, mis kannab pealkirja “Praha surnuaed” (Il cimitero di Praga), selle tegevus hargneb kirjanik Eco jaoks uuel ajaperioodil, 19. sajandil, ent talle tuttavates paikades, Pariisis, Torinos ja Palermos, ning peatub talle lähedastel teemadel (võltsimine, valetamine, vandenõud). Raamatu esimene tiraaž oli 230 000 eksemplari ja see troonib [...]

Kui teosed vahetaksid autorit?

25. november, 2010 Marek Tamm 8 kommentaari

Uus Pierre Bayard’i raamat on frankofiilsele kirjandussõbrale umbes midagi sellist, nagu Beaujolais nouveau veinisõbrale või Woody Alleni uus linateos cinéphile‘ile – iga-aastane elamus, millest on kerge sõltuvusse jääda. Viimased kümme aastat on Bayard peaaegu igal kalendriaastal rõõmustanud oma austajaid uue raamatuga, mis suudab kirjandust avada mõne tavatu nurga alt. Ja pole näha, et tema ideedeallikat [...]

Kategooriad: Kirjandusteooria, Kriitika, Lugemine, Uudisteos Sildid:

Mida teha Welleki ja Warreni tõlkega?

16. november, 2010 Märt Väljataga 21 kommentaari

René Welleki ja Austin Warreni “Kirjandusteooria” on jõudnud rohkem kui 60 aastat pärast esmailmumist umbes kahekümnesse keelde, viimaks nüüd ka eesti keelde. See võiks olla tähtis kultuurisündmus. Raamat ei ole lootusetult aegunud, sest vähemalt ingliskeelses maailmas polegi süstemaatilisi kirjandusteooriad hiljem koostatud. Uuemad käsitlused kirjandusteooriast ei püüa anda üldistavat ülevaadet kirjanduse olemusest, algupärast, funktsioonidest, liigendustest, reeglipärasustest, struktuurist, [...]

Seiklused vene kirjandusega

8. aprill, 2010 Tarmo Jüristo Kommentaarid välja lülitatud

Paar kuud tagasi ilmus Farrar, Straus and Giroux kirjastuse alt üks omapärane raamat pealkirjaga The Possessed: Adventures with Russian Books and the People Who Read Them. Mis teeb sellest raamatust omapärase, on eeskätt seda (ilmselt üsna ootamatult) tabanud müügiedu. Sisult on tegemist isiklikku laadi esseekogumikuga, mis räägib türgi päritolu ja Ameerikas sündinud autori õpingutest Stanfordi [...]

Kategooriad: Kirjandusteooria, Uudisteos Sildid:

Kirjanduslik argonaut

10. märts, 2010 Tarmo Jüristo Kommentaarid välja lülitatud

Mõned nädalad tagasi, postituses eesti mehe lugemisjanust aastal 1819, mainis Marek möödaminnes üht Itaalia 16. sajandi möldrit, kes luges rohkem kui see ta tervisele hea oli. Jutt oli Domenico Scandellast, kes suri 1599. aastal tuleriidal, kuid kelle Itaalia ajaloolane Carlo Ginzburg neli sajandit hiljem raamatuga Juust ja vaglad surematuks kirjutas.
Lõpetasin värskelt Ginzburgi 2000. aastal ilmunud [...]

Kategooriad: Ajalugu, Kirjandusteooria Sildid:

Kulka artikliauhinna nominendid

11. veebruar, 2010 Marek Tamm 1 kommentaar

Kuna riputasin siia ennist üles Kultuurkapitali kirjandusauhinna nominentide nimekirjad, siis lisan täienduseks ka täna otsustatud nimekirja artikliauhinna nominentidest. Kuna pole otsustamises kuidagi osalenud, siis tihkan lisada kommentaariks, et konkurents on minu hinnangul kõva ja eelmine aasta paistab olevat kirjandusteaduslike artiklite osas tõeliselt tasemel. Silma torkab muidugi seegi, et kaks ajakirja on riisunud kogu koore.
Niisiis ametlik [...]

Kirjandus elu ennetamas

14. november, 2009 Marek Tamm 2 kommentaari

Siinne postitus sündis kahe lugemisakti ootamatust ristumisest, nimelt lugesin äsja rööpselt kahte raamatut, Pierre Bayard’i “Homne on kirjutatud” (Demain est écrit, 2005) ja Friedebert Tuglase “Valikut proosat”, mille on suure pühendumusega koostanud ja kommenteerinud Jaan Undusk (2009).
Bayard’i teos on tema järjekordne katse vaadata kirjandusele uue nurga alt. Kirjutasin siinsamas mõne aja eest tema viimasest raamatust, [...]