Mälu on iseloomult topofiilne, ta kinnitub sageli paikade külge, on tihtipeale lahutamatu ruumist. Üks sagedane viis hoida tallel kollektiivset mälu on see siduda linnaruumiga, põlistada linnatänavatel seda, mida peetakse ühiskonnas vajalikuks meeles hoida. Väga hea võimaluse pakuvad selleks tänavanimed, mistõttu pole juhuslik, et sageli tähendab režiimivahetus tänavanimede vahetust. Eelmine nädal Pariisis jalutades meenus jälle tõsiasi, [...]
Kõik algas sellest, et poes sattus mu kätte üks raamat, mille tagaküljel lubati õpetada ennast kaitsma Céline Dioni eest. Kui keegi üldse kunagi on mind kui sihtgruppi tabanud, siis juhtus see nüüd. Mainitud popkultuurne fenomen on aastate jooksul rünnanud mind kõige alatumatel helisagedustel nii taksodes, bussides, baarides, restoranides kui ka isegi lennujaamades. Ma ostsin selle [...]
Pariisi võib pidada kahtlemata üheks Euroopa lugemispealinnaks. Piisab, et veidigi vana ville-lumière‘i bulvaritel flaneerida, pargis jalutada, metroos liigelda, et torkaks silma lugevate inimeste suur hulk. Nii palju lugevaid inimesi pole ma märganud ei Peterburis ega Londonis, ei Lissabonis ega Barcelonas. Tallinnast rääkimata, kus avalikus kohas või ühistranspordis lugemine on kaunis erandlik. Jätkuna varasemale pildiseeriale Lissaboni lugevatest inimestest, [...]
Doktor S teeb lastega imesid. Võin liialdamata öelda, et kui mu lapsed tänaseks inglise keeles lugeda oskavad ja tahavad, siis olen selle eest tänu võlgu Dr. Seussile ja tema igihaljastele raamatutele “Green Eggs and Ham”, (“Rohelised munad ja sink”, 1960), “The Cat in the Hat” (“Kübaraga kass”, 1957), “One Fish, Two Fish, Red Fish, Blue Fish” [...]
Lugesin Jaanus Adamsoni blogist mõtet, mis mind liigutas. Tsiteerin: “Alles nüüd saan aru, et noore mehena lugesin alati mingi ebamäärase tundega, nagu valmistaks lugemine mind (nii inimese kui ka spetsialistina) millekski ette. – Milleks? Tulevikuks ehk võimalikkuste paljususeks. Lugemine oli kui salajane valmistumine kohtumiseks ja toimetulekuks elu võimalustega, see oli investeering tulevikku ja ettehaarav (virtuaalselt [...]
Saabusin äsja ürituselt, mille nimi oli “Kultuuridialoog Harry Potteri tõlgete kaudu”. See toimus 7.-8. septembril Pariisis, selle patroonideks olid UNESCO, Education International, Jaapani delegatsioon UNESCOs ja Fondation Simone et Cino del Duca del’Institut de France ning sponsoriteks teiste seas ka Cappelen Damm Norrast ja Gallimard Prantsusmaalt. Asja algatajaks oli aga hoopis jaapanlanna Yuko Matsuoka Harris, [...]
Mulle tundub, et kõige lennukam mõte ei liigu tänapäeval filosoofiateaduskondades ega kirjanduse õppetoolides, nagu võib-olla veel 80ndatel aastatel, vaid on kolinud populaarteaduslikku kirjasõnasse. 20. sajandi filosoofia pööras järk-järgult selja küsimusele, missugune on maailm, ja asus pigem uurima, kuidas me maailma kohta midagi teada võime saada või millised on mõistmise tingimused. Kõige põnevamad ja fundamentaalsemad paradoksid [...]
Midagi ei ole teha, mõne raamatu pealkiri kõlab kui lubadus. “Algarvude üksildus.” Tegemist on itaallase Paolo Giordano 2008. aastal ilmunud romaaniga, mille pealkirja pinnapealne lubadus võiks ehk olla “lugu matemaatikast või matemaatikutest”. Midagi Simon Singhi “Fermat’ mõistatuse” või Apostolos Doxiadise “Onu Petrose ja Goldbachi hüpoteesi” kanti. Selle lubaduse Giordano romaan lausa ületab. Teine lubadus on [...]
Viimased kommentaarid