Võtan siis Piretilt järje üle ja püüan juhatada sisse Andrei Ivanovi “Tuha” esimese poole (kuni lk. 88) arutelu.
Tegelikult tõstatati juba Onukese puhul mitu teemat mis seostuvad ka Tuhaga: millisesse kirjutustraditsiooni ja žanrisse teos paigutada, kuidas see seostub eesti kirjanduse ja Eestiga, milline on kirjaniku identiteet, kas tegu on “väikese” kirjandusega (ja mis sellisel puhul [...]
Arvan, et arutelu, kas Ivanov on Eesti kirjandus on küll viljakas projekt. See on viljakas nii kaua, kui selle eesmärgiks pole pedantne sildistamine ja pakendamine, vaid uurimine, milliste kultuurikontekstide (või sensibiliteetide, kui soovite) võtmes tekst kõige paremini tähendusi avab ja kõnelema hakkab. Kindlasti ei pea need kontekstid iga kord olema rahvuslikud, kuid „Onukese” puhul on kodumaa [...]
Jah, need lapsepõlves loetud Howard Pyle’i jutud Joel Sanga tõlkes. Pyle’i enda illustratsioonidega. Inglismaa, kus päike särab, kus välitöödel kantakse linkolni kalevit ja kus märtsiõlut voolab kollase ojana. Nagu 1980ndate Tähtveres, Tartu Õlletehase väravast. Mõne aja eest tulid kõik need maastikud meelde, sest sattusin lugema Adam Thorpe’i versiooni kuulsa lindprii elust, mis oli veel jõulude [...]
Nagu kokku lepitud, algab täna talvine ühislugemine. Täpsustan kõigepealt tegevusplaani ja reeglid.
Loeme juttude eestikeelset tõlget (tlk. Ilona Martson ja Jaan Ross), LR 2010 7/8, palun viidake teksti üle arutades alati sellele väljaandele. Võrdlused venekeelse originaaliga on loomulikult mitte ainult lubatud vaid väga teretulnud.
Sarnaselt suvise ühislugemisega loeme osade kaupa, sedapuhku jaotades raamatu kolme nädala peale kolmeks. [...]
Hiljuti jäi mulle antikvariaadis silma üks raamatuke, täpsemalt selle pealkiri: “Raamatute valikust ja sellest, kuidas neid lugeda, et nad tooksid meile kasu”, ilmumisaastaks 1925, autoriks Charles Richardson (1851–1913), tõlkijaks Oskar Peterson. Kahjuks ei ütle mulle tõlkija nimi midagi, ent veebis jäi silma see, et aasta hiljem üllitas ta veel ühe (ja viimaseks jäänud) tõlke samast [...]
Käisin hiljuti Brüsselis uhket EL-i kirjandusauhinda vastu võtmas ja Marek arvas, et võiksin sellest paar rida kirjutada. Nii sündigu, ühtlasi olgu see sissekanne elu- ja naasmismärgiks, sest olen blogiveergudelt lubamatult kaua eemal olnud. Üritus oli uhke, peeti kõnesid ja kõlistatati klaase. Aga mis peamine: 11 enam-vähem samal teeotsal olevat autorit said maha istuda ja mõtteid [...]
Kiire romaanikirjutamise kuu jäi eilsega selja taha ja suvest saadik on jutuks olnud, et Varraku raamatublogi esimesele ühislugemisele võiks millalgi järg tulla, niisiis kuulan maad, kas teil oleks huvi sellega nüüd kohe algust teha.
Mu enda huvi teema üles võtta õhutas see, et mul tuli üks kindel raamat mõttesse, mida tahaksin arutamiseks välja pakkuda (kuigi muidugi [...]
Viimased kommentaarid