Arhiiv

Arhiiv perioodist jaanuar, 2011

Kolm väärt teost vene kirjandusest

27. jaanuar, 2011 Vana kaasautor 1 kommentaar

Soovitasin siinsamas tõlkimisväärsete teoste küsitluses kolme raamatut vene autoreilt, kes eesti lugejale just tundmatud pole, kuid kahelt (Voinovitš ja Gelassimov) on ilmunud vaid “käekirjanäited” ühe jutustuse kujul. Veel avastasin, et huvitaval kombel räägivad kõik kolm teost viimasest suurest ilmasõjast, millega venelastel on teadupärast eriline suhe. Üks teos (Voinovitši “Tšonkin”) kuulub vene kirjanduse (ja ühtlasi ka [...]

Kategooriad: Kriitika, Vana klassika Sildid:

Ulme on tagasi (linnas)

25. jaanuar, 2011 Daniel Vaarik Kommentaarid välja lülitatud

Või vähemalt minu lugemislaual on ta tagasi. Kindlasti on palju inimesi, kelle laualt ta pole kunagi ära käinudki ning kindlasti on palju neid, kelle lauale ta ei jõuagi, sest noh, “miks ma peaksin lugema mingit  väljamõeldist, vaatan parem Discovery Channelist, kuidas asjad tegelikult on.”
Ma poleks ulme tagasisaabumist oma ellu ise tähele pannudki, kui ma poleks [...]

Kategooriad: Kriitika, Uudisteos Sildid:

Mida peaks tõlkima?

22. jaanuar, 2011 Marek Tamm 18 kommentaari

Et jätkata oma eelmise postituse lainel ja tõlkimise teemal, siis viisin meie blogi kaasautorite seas läbi järjekordse küsitluse, sedapuhku sooviga kokku saada üks nimekiri ilukirjandusteostest, mis vajaksid ja vääriksid eestindamist. Niisiis palusin igaühel anda mulle üles kolm ilukirjanduslikku raamatut, mida seni pole veel (tervenisti) eesti keelde tõlgitud, ent mida vastaja ise hea meelega eestindatuna näeks.
Küsitluse [...]

Kategooriad: Tõlkimine, Vana klassika Sildid:

L.F. Céline

19. jaanuar, 2011 Tiit Aleksejev 2 kommentaari

Nüüd on ta siis eesti keeles olemas, Céline’i “Reis öö lõppu”. Au ja kiitus Heli Allikule. Ja kõigele lisaks ammendava järelsõna eest, kus tõlkimise enda teekond lahti seletatakse. Tsiteeriksin sealt üht olulist kohta (Allik, lk 558) “…tõepoolest, Céline’i keelt ei saa tõlkida. Aga võimalik on tõlkida seda intiimsustunnet, mida tema tekst meis tekitab – tunnet, [...]

Eesti parimad tõlkijad

16. jaanuar, 2011 Marek Tamm 19 kommentaari

Tõlkimine on amet, kus hinnatakse nähtamatust. Heaks tõlkeks peetakse tavaliselt teost, mis ei mõjugi tõlkena. See on tõenäoliselt põhjus, miks tõlkijatest ja tõlkimisest räägitakse harva, miks tõlkijaid ei tunta ega hinnata. Seda Eestiski. Kummatigi pole võimalik eesti kultuuri ette kujutada ilma tõlgeteta. Meie kirjakultuur sündis tõlkekultuurina ja tõlked etendavad endiselt väga suurt rolli meie vaimse [...]

Kategooriad: Tõlkimine Sildid:

Ühislugemise kokkuvõtte asemel

10. jaanuar, 2011 Piret Peiker 17 kommentaari

Ivanovi tekstide suhteliselt vaikseks jäänud arutelu kõrvale tekkis seekordse ühislugemise käigus kirglik ja üle “Varraku” blogi piiride kanduv metatasandi poleemika selle üle, kuidas on üldse hea ja mõistlik kirjandusest rääkida. Kas ja kui palju on kirjandustekstile lähenemisel viljakas viidata teistele ilukirjandusteostele, teoreetikutele, poliitilisele või kultuurilisele kontekstile? kas ilukirjandusele lähenedes peaks kasutama ka kriitilist mõtlemist, või [...]

Kategooriad: Eesti kirjandus, Kriitika, Lugemine Sildid:

Rooma eleegia

9. jaanuar, 2011 Kai Aareleid Kommentaarid välja lülitatud

Mulle väga meeldivad reisikirjad. Tähendab, tõelised reisikirjad, need, mis tõesti toovad võõra lähemale, teevad selle pisiasjade kaudu nii tajutavaks, et pisiasjad ei olegi enam pisikesed, vaid suured ja tähendust täis. Ent kõige tähtsam on see, et tõelised reisikirjad räägivad peale maise rännaku alati ka seesmisest teekonnast.
Viivi Luige “Varjuteater” on sedasorti tõelisele reisikirjale väga lähedal. “Varjuteatri” [...]

Kategooriad: Eesti kirjandus, Kriitika, Uudisteos Sildid:

Kättemaksufantaasiad

9. jaanuar, 2011 Daniel Vaarik 2 kommentaari

Jacob Wren torkas mulle silma ühel teatrifestivalil, kus me koos Eero Epneriga (NO99) rääkisime Ühtse Eesti Suurkogust. Seejärel esines kohalik kuldkella kandev poliitkonsultandist paksmagu, kes rääkis, kuidas kõik on suhteline (kuigi ilmselt mitte kuldkellad) ja kuidas teha räpast PR-i (pane ohver samasse lausesse mingi nõmeda asjaga, siis see jääb talle ka külge). Siis tuli aga [...]

Kategooriad: Kirjanik, Uudisteos Sildid: