Esileht > Raamat > Raamatute virnastamine

Raamatute virnastamine

21. mai, 2009 Marek Tamm
Viis inimest, keda kohtad taevas/Bütsantsi inimene/Romantismiaja inimene/Vana-Kreeka inimene/Beckhamid/Kui hästi te sobite?/Kohanemine ja vastupanu

Viis inimest, keda kohtad taevas/Bütsantsi inimene/Romantismiaja inimene/Vana-Kreeka inimene/Beckhamid/Kui hästi te sobite?/Kohanemine ja vastupanu

Taipasin, et siinses blogis polegi veel levitatud seda paljude raamatusõprade vaimset viirust nimega “raamatute virnastamine” (ma ei tea küll, kes selle eestikeelse nimetuse välja mõtles, pole võimatu, et leiaks ka midagi täpsemat). Kui ma ei eksi, siis selle viiruse päästis maailmas valla Nina Katchadourian 1993. aastal, käivitades projekti “Sorted Books”. Eestis hakkas see minu teada levima alles eelmisel aastal. Asja iva on niisiis virnastada raamatud sel moel, et nende seljal olevad pealkirjad moodustaksid mõtestatud terviku: proosaluuletuse, teravmeelsuse, püandiga loo vms. Kuigi esmapilgul lihtne, on ülesanne kaunis keeruline, ent osavalt teostatuna võib anda väga vaimukaid tulemusi. Ja kui mitte muud, siis raamatuid sunnib see tegevus hindama sootuks uue nurga alt.

Ühel külmal ööl/ Siseneb mõrvar/ Jälgi jätamata/ Pane jooksu!/ Järgmine ohver/ Nüüd sa sured!/ Õnnetus ei hüüa tulles/

Ühel külmal ööl/ Siseneb mõrvar/ Jälgi jätamata/ Pane jooksu!/ Järgmine ohver/ Nüüd sa sured!/ Õnnetus ei hüüa tulles/

Läinud aasta 14. detsembri hilisõhtul korraldasime mõnega siit blogist Viru keskuse “Rahva raamatus” üldrahvaliku virnastamisvõistluse, kus ritta võis laduda kõiki poes olevaid trükiseid. Tulemuseks oli mitukümmend virna ja segipööratud raamatupood. Mitu näidet õnnestunud virnadest leiab Danieli poolt jäädvustatuna siit. Lisan aga postitusele illustratsiooniks võitjate tööd, kuigi kahjuks ei mäleta enam nende autorite nimesid (ent küll nad ise tunnevad vajadusel ära ja saavad endast teada anda).

Värske stiilinäitena lisan veel ka kaks enda pilti virnastamisest, mis tehtud hommage‘ina “Avatud Eesti Raamatu” sarjale (klikkides saab fotosid suuremaks). Vanemast ajast võib huviline tutvuda veel Danieli ja Tarmo virnastamisviljadega. (Hoiatan – viirus on nakkav ja lõpeb reeglina koduse raamatukaosega.)

Mõtteid/Vabadusest/Kohustusest/Sallivusest/Tõsikindlusest

Mõtted/Vabadusest/Kohustusest/ Sallivusest/Tõsikindlusest

Inimsuhete ajalugu/Üksinduse labürint/Mässav inimene/Ühiskondlikust lepingust/Masside mäss

Inimsuhete ajalugu/Üksinduse labürint/Mässav inimene/Ühiskondlikust lepingust/Masside mäss

Categories: Raamat Tags:
  1. Peep
    22. mai, 2009 kell 04:53 | #1

    See asi sarnaneb vibu leiutamisega eri aegadel eri kohtades iseseisvalt. Nimelt on minu viimases luulekogus palju aastaid tagasi kirjutatud luuletuse sarnane asi, pealkirjaga
    PEALKIRJADE LUGU
    Eebenipuust tornis kannatab
    prantsuse valeleitnandi armukeseks peetu
    maailmas võõrsilolekut
    et yhel kevadkirkal aastaajal
    minna iseseisva inimesena
    diletantide teekonnale.
    Aga meie pere raamatuvirnade pealkirju selle pilguga vaadates läheks küll igaüks kohemaid hulluks.

  2. 22. mai, 2009 kell 09:00 | #2

    Väga muljetavaldava näite sellisest luuletamisest leiab siit: http://www.eng.fju.edu.tw/English_Literature/poetry_modern/2nd_coming/2dcoming.htm

    Tegemist on siis W. B. Yeats-i klassikalise poeemi “The Second Coming” esitusega läbi raamatukaante.

  3. Peep
    22. mai, 2009 kell 18:29 | #3

    Tarmo toodud näide on tõesti muljetavaldav. Kuna tegu on esikaantega, siis selline teksti illustratsioonide maht peaks kadedaks tegema isegi lasteraamatute autorid, tänapäeva Eesti vaene luuletaja võib aga vaid südamest ohata. Kogu pildi terviklikust vähendavad siiski lisatud sõnad ja tausta rikuvad autorite nimed. Ootamatult meenus, et kunagi üht raamaturiiulit jõllitama jäädes peatus pilk arvuka vene rahva kuulsate kirjanike teoste pealkirjadel. Lugeda võis midagi haikulaadset.
    Varas
    kuritöö ja karistus
    idioot.
    Mareki toodud pildid tuletasid aga meelde üht vana ja üha kestvat vaidlust. Nimelt seda, kuidaspidi peaks tekst paiknema raamatu seljal sel juhul kui see pole ei püstine ega paikne seljaga risti. Mina pooldan seda kui piki raamatuselga paiknev tekst oleks lapiti asetatud raamatu puhul loomulikult loetav. Kuna raamatul on esikaas ja tagakaas, siis on ju loomulik, et raamat on laual esikaas ülespoole. Võrrelge ka esi- ja tagakaane kujundusi. Vastasel juhul on raamat kummuli. Kui raamat on kummuli, siis olgu ka tekst kummuli. Miks peab just kummuli raamatu seljatekst loomulikult loetav olema? Seda pole mulle ükski seda eelistav kunstnik suutnud arukalt selgitada. Ja miks peaksid kummuli asendis olema ka kõik need raamatud, mida nende raskuse tõttu peabki lapiti säilitama? Raamatu palg on ikka esikaanel ja palgest palgesse hakkame ka raamatut lugema.

  4. 22. mai, 2009 kell 21:14 | #4

    Selle Yeats-i poeemi kollaži juures on tegelikult muljetavaldav hoopis see, et alles niimoodi vaadates saab ilmseks KUI mõjukas ja fundamentaalne poeem “The Second Coming” tegelikult on - kuidas Yeatsi spetsiifilised poeetilised fraasid, nagu things fall apart, center cannot hold, blood-dimmed tide, ceremony of innocence, widening gyre ja slouching towards bethlehem on leidnud allusiivset kasutust terves hulgas väga erinevas ingliskeelses kirjanduses.

Kommentaarid on suletud.