Esileht > Lugemine > Valgete ööde raamatud: reportaaž Peterburi raamatupoodidest

Valgete ööde raamatud: reportaaž Peterburi raamatupoodidest

22. juuni, 2009 Kai Aareleid

Saadan teile väikese reportaaži oma ajutise kodulinna Peterburi raamatupoodidest – teejuhiks neile, kes siiakanti satuvad ja selles linnas veel või enam väga kodus ei ole, või siis selleks, et ei olekski tarvis ise tulla. Viimane oli muidugi nali, ikka tasub ka ida poole rännata.

Keegi kuskil kurtis, et öösiti ei saa raamatuid osta. Siin Piiteris seda muret ei ole: linna suurim pood on lahti südaööni ja kui pärast keskööd sillad üles tõstetakse ja selgub, et oled jäänud kesklinna poole jõge, mis juhtub olema sinu jaoks vale pool, siis on täiesti võimalik keset ööd, nii umbes kahe-kolme aegu, leida varju raamatupoest ja vaadata endale sealt mõni vaikne teekaaslane raamatu näol. Nimelt on raamatupoeketil Bukvoed Peterburi kesklinna läheduses (Vladimirski propekt 23) vähemalt üks pood, mis on lahti ööpäev läbi seitse päeva nädalas. (Kaarti poodidega, millest allpool juttu tuleb, saab näha siin.)

Raamatumaja väljast

Raamatumaja väljast

Peterburi kõige suurem ja esinduslikum raamatupood on kindlasti Dom Knigi otse linnasüdames Kaasani katedraali vastas, Nevski prospekti majas umber 28. Selles torni, klaaskera ja Amandus Adamsoni käe all valminud kujudega nn. Singeri majas Gribojedovi kanali ja Nevski nurgal on asunud raamatupood juba aastast 1919. Kui mõelda, et praegune maja ehitati 1904 ja enne seda asus samas väikesm kolmekordne maja, mis oli juba 1820-ndatest saadik koduks erinevatele raamatuäridele, võib öelda, et tegemist on arvestatavalt “librogeense” paigaga Neevalinnas. Ehkki tänaseks on ka Dom Knigist saanud raamatupoekett, millel on linnas enam kui tosin tütarpoodi, on Nevskil asuv pood siiski omaette nähtus, nii et nimetan teda siinkohal Raamatumajaks.

Raamatumaja seest (enne)

Raamatumaja seest (enne)

Armastatakse rõhutada, et Raamatumaja oli esimene riiklik raamatukauplus Petrogradis. Ning seda, et pood jätkas tööd ka Leningradi blokaadi ajal (välja arvatud kolm kuud 1941/42 talvel) – mis tundub peaaegu sama ilusa loona kui Ermitaaži valvanud muusumitöötajate või Šostakovitši sümfooniat harjutanud muusikute väikesed kangelasteod. Asudes kesklinna suurima tänava ääres võib ka suur Raamatumaja täna olla umbne ja rahvast pungil, ent ikkagi on siin avarust, mida mujal ei kohta. Esimese korruse kõrge vitraažlaega kunstiosakonnas saab laua taga istudes raamatut sirvida, teisel korrusel on kaarakendega kohvik võrratu vaatega all Nevskil sagivatele inimestele. Ühesõnaga, kõike on. Keldrikorrusel asub isegi vanaraamatunurk (tõsi: kehvake) ja esimesel korrusel samuti üsna väike võõrkeelsete raamatute osakond (ent siiski mitte kehvem meie suurte poekettide omast). Ainult et kallid on mitte-venekeelsed raamatud küll, neid siit maalt osta ei tasu. Küll aga soovitan Raamatumajast jahtida kõiksugu kunsti- ja fotoalbumeid, kellel see huvi on, ja lukustatud vitriinkappides olevaid vene ja maailma klassika väärisköiteid, kes omakorda sellest lugu peab. Ja muidugi tänapäevast vene kirjandust.

Raamatumaja seest (nüüd)

Raamatumaja seest (nüüd)

Võimalik, et seda kohtab ka teistes poodides, aga Raamatumaja teisel korrusel vene ilukirjanduse osakonnas on terve pikk riiul pealkirjaga “Peterburi kirjanikud”. Kuna on vist võimatu hoida kätt uue vene kirjanduse pulsil, kui seda just eraldi eesmärgiks ei ole võtnud, siis see riiul on vähemalt inimlike mõõtmetega ja seal on mingitki lootust tuttavaid nimesid leida.

Täna tunduvad põnevaimad autorid olevat Ilja Bojašov, Sergei Nossov ja German Sadulajev. Bojašov sai 2007. aastal Vene kirjanduspreemia “Rahvuslik bestseller” oma romaaniga “Muri teekond”, mis jutustas sõjast endises Jugoslaavias kass(!) Muri silmade läbi. Autori uusim romaan, “Tankist ehk Valge Tiiger” räägib Teise ilmasõja ajast, veidrast kahevõitlusest, kus ühel pool on Saksa tank Valge Tiiger ja teisel pool – ime läbi ellu jäänud vene tankist Vanka Surm… Sergei Nossov on kirjutanud raamatu “Peterburi mälestusmärkide salajane elu” (2008), mille pealkiri kõneleb enda eest ise, ja lootustandev tšetšeeni päritolu Sadulajev, kelle “Tablett” jõudis nii 2008. aasta Vene Bookeri kui tänavuse “Rahvusliku Bestselleri”preemia finalistide hulka, avaldas äsja põneviku mitmetähendusliku pealkirjaga “АД” (A.D. on romaanis firma nimi/ “ад” kui “põrgu”/ AD (Ad Marginem) on ka kirjastus, mis Sadulajevit avaldab). On ilmunud ka järjekordne elulooraamat Dovlatovi kohta, Lev Lurje ja Anna Kovalova “Dovlatov”, mis sisaldab sugulaste, kolleegide, sõprade ja vaenlaste meenutusi. Ja muidugi on Anna Ahmatova 120. sünniaastapäeva puhul välja pandud armastatud poetessi igat mõõtu ja mahtu luulekogumikke ning elulugusid. See võikski olla väike valik tänavusi valgete ööde raamatuid.

Kui poodide juurde tagasi tulla, siis tuleb märkida, et Peterburis on ikka veel tugev üle leti küsimisega raamatupoodide traditsioon. Lette võib seejuures olla mitmeid, harvad pole juhud, kui kassa asub veel eraldi kohas. Tunnet, et see kõik on kunagi kusagil juba olnud, kohtab siin omajagu. Üks lettidega pood on Literaturnaja Lavka Pisatlei (Nevski 66). Selles poes on kena valik linnaplaane, ka vanaaegsete kaartide järeltrükke.

Mõni samm Nevski prospektist eemal (Naberežnaja Reki Fontanki 38) asuvad ühes ja samas majas kaks ingliskeelset raamatupoodi: Anglia, mille eripära on hea valik Venemaaga seotud ingliskeelset kirjandust ja John Parsons Bookshop seinast seina valiku ingliskeelsete raamatutega, kellel just on soovi keskmisest kõrgema hinnaga võõrkeelseid raamatuid osta. Kes aga ei lähe ostma, see saab nende poodide riiulitelt (just mõlema peale kokku) läbilõike sellest, mida muumaalased Venemaa kohta kirjutavad.

Vanaraamatupoodide osas on olukord üsna kesine: enamasti on hinnad ülepakutud, välja arvatud nõukogudeaegsete raamatute puhul, ehkki poode ikka on. Päris Nevski alguses (Nevski 3) on ühes hoovis antikvariaat Staraja Kniga. Hea vanaraamatupood on Akademkniga (Liteinõi prospkt 57), kust leiab ka vanemaid saksa- prantsus- ja ingliskeelseid raamatuid. Valik on üpris juhuslik, ent avastamisrõõm võib olla seda suurem. Vanade raamatute ostmisel tasub kindlasti tähele panna, et rohkem kui 50 aasta vanuseid kunstiväärtusi, sh raamatuid, tohib Venemaalt välja viia vaid eriloaga ning vanemaid kui 100 aastat ei tohi üldse välja viia.

Minu enda lemmikpood, Raamatuklubi Austria väljakul (Книжный клуб «На Австрийской»), asub Petrogradi linnaosas aadressil Kamennostrovski prospekt 13. Selles poes on raamatuvalik meeldivalt väike, kuid hoolikas. Mu soovid kirjutatakse ruudulisse kaustikusse üles ja mõne päeva pärast on nad tavaliselt täidetud. Seal on ikka seintel mõni näitus. Seal on pehmed sohvad ja suur pikk laud. Klaver. Seal esitletakse raamatuid. Seal saab kohvikust tassi kohvi ja šokolaadi. Klaasi konjakit. Ikka istub leti juures mõni kohalik filosoof. Arvatavasti olen sealt rohkem tarkust kogunud kui raamatutest. Kui rahvast on vähe, tutvustab omanikuproua mõnda raamatut isiklikult. Midagi, mis talle meeldib. Selles poes töötab fenomenaalne müüja Katja, kes ilmselt tunneb peaaegu kõiki Peterburi kirjandus- ja kirjastusinimesi ees- ja isanimepidi (seda vene mälu hämmastavat külge ei väsi ma ikka veel imetlemast). Katja luges viimati mu ebamäärasest küsimusest “Kuidas läheb?” välja midagi hoopis suuremat ja vastas natuke ebausklikult ringi piiludes: “Teate, mis ma teile ütlen. Meil ei ole küll mingit kriisi. Meilt ostetakse raamatuid isegi rohkem kui eelmisel aastal.”

Nii meil siis on siin Piiteris valged ööd raamatutega. Sama valged ööd nagu Eestiski. Aga seda viimast pole mõtet Peterburglastele öelda, nad ei usu nagunii. Valged ööd on siin tõsine asi. Peterburi ja valged ööd kuuluvad siinsete inimeste meeles kokku nagu viin ja hapukurk. Ja naljakas on see, et kui ise mõnda aega siin elad, siis hakkab tunduma, et mine tea, äkki ongi selles valguses midagi erilist, midagi, mida kusagilt mujalt ei leia.

Categories: Lugemine Tags:
  1. tr
    29. juuni, 2009 kell 12:52 | #1

    suurepärane! sellest võikski siin blogis terve sari saada - eri suurlinnade raamatupoed. sina jätkad Riiaga, neid, kes Pariisist võiks kirjutada, on siin ka mitmeid … kena jaani!

Kommentaarid on suletud.