Esileht > Kirjanik, Telgitagused > George R.R. Martin Vanalinnas

George R.R. Martin Vanalinnas

16. juuli, 2009 Maarja Kaaristo

13. juulil käis meil külas kirjanik George R. R. Martin, tuntud eelkõige oma “Jää ja tule laulu” poolest - algselt triloogiana kavandatud sari, millest ajapikku kasvas välja septoloogia (kui selline sõna olemas on) ja mida inglise keeles on ilmunud seni neli osa. Viiendat, “Tants lohedega”, on fännid juba tükk aega innukalt oodanud, nüüd kuulsime, et GRRM loodab käsikirja sügiseks lõpetada, mis tähendaks raamatu ilmumist 2010. aasta kevadel.

George R.R. Martin esineb lugejatele. Foto: Mari Kaljuste

George R.R. Martin esineb lugejatele. Foto: Mari Kaljuste

Tallinnasse tuli ta üheks päevaks Helsingist, kus oli veetnud nädala FinnConi aukülalisena ja esines 5000-pealisele fännkonnale, mis jättis talle muide päris sügava mulje. Nii suur convention nimelt ei ole ka USA-s tavaline (seal on enamasti tegu tasuliste üritustega, Soomes aga on sissepääs kõigile prii). Ja kuigi ilmselgelt ei ole meil FinnConiga mastaapidelt võrreldavat üritust vastu panna, oli sellegipoolest eesti fänne Rahva Raamatusse kogunenud kordades enam, kui meil tavaliselt kohtumistel kirjanikega näha. Nii mõnegagi neist oli GRRM jõudnud juba Helsingis tutvuda ja autor, kes on kirjandusmaailmas üldse tuntud väga hea läbisaamise poolest oma teoste austajaskonnaga, oli ka Rahva Raamatu esitlusel täies hoos, polnud paista ka publikupoolset küsimuste puudust - samuti meil haruldasepoolne nähe.

Kuna kirjanik sai Eestisse tulla vaid üheks päevaks, oli ajagraafik muidugi väga tihe. Sellegipoolest jõudsime enne intervjuusid tema ja tõlkija Mario Kivistikuga veel lõunat süüa ja rääkida fantaasiakirjandusest meil ja mujal, eri tõlgetest, eesti keelde tõlkimise iseärasustest ja raamatute poolitamisest. Tuleb välja, et prantslased on originaali direwolf‘i (e.k tõlkes ürghunt) tõlkinud millegipärast libahundiks. Raamatute poolitamise vastu polnud autoril midagi, ta rääkis, et tegelikult ilmuski just suure mahu tõttu “Mõõkade tormi” Briti pehmekaaneline versioon kahes ja Prantsuse oma koguni neljas osas. Ka mainis ta, et pole viimasel ajal enam väga rahul teispool Müüri elavatele olenditele pandud nimega (i.k Others) - et oleks võinud midagi huvitavamat välja mõelda. Meie katsusime lahti seletada Mario eestikeelse vaste (ebalased) tausta ja etümoloogiat ja selle sõnaga jäi GRRM igatahes väga rahule. Ka meeldisid talle Toomas Nikluse kaanekujundused ja ta pani meile südamele, et Toomas kujundaks kindlasti ka “Fevre Dreami” (mis ilmub Varrakus loodetavasti juba sel talvel) ja rääkis veel, et talle meeldib väga, kui eri riikides (”Jää ja tule laul” on praeguseks tõlgitud 22 keelde) tehakse raamatutele oma kujundused, ega kasutata originaali.

Rääkisime ka oodatavast “Troonide mängu” telesarjast, mille ekraniseerimise õigused on ostnud HBO (mis iseenesest on hea märk). Filmimist alustatakse Iirimaal tänavu oktoobris, seejärel aga sõltub kõik sellest, kuidas pilootosa vastu võetakse. Ideaalplaan näeb ette seitset hooaega: sarja iga raamatu kohta üks. Kuna kaks viimast raamatut on olemas veel vaid autori peas, siis kõigi asjaolude soodsa kokkulangemise korral tuleb tal mingi hetk hakata jälgima, et telesari raamatusarjale järele ei jõuaks. Suur maht on ka põhjuseks, miks Martin on ära öelnud paljudele filmiõigusi osta soovijatele - 2-3 tunni pikkuseks mängufilmiks pole seda tõesti mõtet üritada kärpida. Loodame siis, et sari läheb tootmisse, ja kuna HBO ei sõltu reitingutest nii väga nagu mõned teised kanalid (jah, ma vaatan sinu poole Fox, kes sa katkestasid J. Whedoni “Firefly” pärast 1. hooaega!), siis on lootused nii kvaliteedi kui ka sarja kenasti lõpule viimise osas täiesti õigustatud. “Jää ja tule laulu” fookuses pole niivõrd eepilised lahingud kuivõrd intriigid ja inimsuhted, seega on ta mingis mõttes üpris hõlpsasti ekraanile kohandatav. Teisalt muidugi on fantaasiasarjade tootmine üleüldse kallis ettevõtmine ja loomulikult on ka antud raamatutes suuri lahingustseene, mille teostamist Martin ise ka natuke kardab, kuid ütles, et usub, et küll HBO saab hakkama. Martin on ka ise 1980. aastatel teles töötanud, nimelt sarjade Twilight Zone ja Beauty And The Beast stsenaristina. “Troonide mängu” casting käib praegu, välja on valitud Tyrioni osatäitja, keda hakkab kehastama Peter Dinklage. Peaprodutsent ja üks stsenariste on muide David Benioff ja GRRM on lubanud iga hooaja ühe osa stsenaariumi ka isiklikult kirjutada.

Marek Tamm, Parris, GRRM ja Juhan Habicht uudistavad Vanalinna. Foto: Maarja Kaaristo

Marek Tamm, Parris, GRRM ja Juhan Habicht uudistavad Vanalinna. Foto: Priit Maide

Martin on suur keskajahuviline (ta teoseid lugenutele pole see muidugi uudiseks), kinkisimegi talle siis mõned Eesti ajalugu ja legende puudutavad teosed, kuigi eriti palju neid inglise keeles kahjuks muidugi pole. Igatahes oli ta kingitustega rahul ja teatas rõõmsalt, et võib-olla avastame me nüüd järgmistest raamatutest midagi tuttavat. Minu teadmised keskajast pole muidugi kõige põhjalikumad, aga sellest polnud lugu, sest Varrakus on teatavasti keskaja ajaloolane täiesti olemas. Nii et pärast Rahva Raamatu üritust, küsimuste-vastuste ringi ja autogrammitundi (sõna otseses mõttes, s.t järjekord lookleski riiulite vahel täpselt tund aega) jalutasime Vanalinnas, kus Marek tegi meile lühikese aga sisuka Vanalinna-ekskursiooni.

Et tegemist on tõepoolest staarkirjanikuga, seda oli näha tegelikult mitte ainult Rahva Raamatut külastanud suurest rahvahulgast, vaid ka sellest, et ka niisama linnas ringi liikudes autorile ligi astuti ja autogrammi paluti ning kui me õhtusöögi ajaks Olde Hansa poole lähenesime, kõlas kõrvalrestoranis istuvast suurest laudkonnast rõõmus “Hello Mr Martin!” Teeb südame soojaks küll, et tänapäeval kirjanikud ja raamatud inimestele veel ikkagi niimoodi korda lähevad.

Tallinnast sõitis kirjanik tagasi Helsingisse ja sealt Turusse, kust naaseb peagi Ameerikasse ja tema järgmine suurem ülesastumine toimub juba augustis Kanadas Worldconil. Teisipäeva hommikul enne laeva väljumist käisime veel korraks Toompealt läbi, imetlesime Vanalinna vaadet ja mulle tuli viimaks meelde ka oma eksemplari autogramm paluda. “May your winters be short,” kirjutas GRRM. Ma soovin omakorda sama siis kõigile meie (blogi) lugejatele.

Categories: Kirjanik, Telgitagused Tags:
  1. k
    16. juuli, 2009 kell 12:47 | #1

    tohib küsida, millised teosed Martin siis kaasa sai?

    • 16. juuli, 2009 kell 13:08 | #2

      Kinkisime Grenaderi välja antud “Tallinn In Legends”, Raimo Pullati “History Of Old Tallinn” ja Mart Laari “Bird’s Eye View of Estonian History”. Õhukesed raamatud kõik, et pagasisse ikka ära mahuks.

      Oop - aitäh! Septaloogia kõlab vist jah rohkem sõna moodi. Ega ma mujalt ei vaadanud tõesti, kui ainult ÕS-ist :)

  2. 16. juuli, 2009 kell 12:57 | #3

    Vanasti oli see sõna ’septaloogia’.

  3. 17. juuli, 2009 kell 01:50 | #4

    Keep your sword sharp! kirjutati juttude järgi (ma kahjuks ise kohal polnud, erinevalt minu raamatust) minu raamatusse.
    Septaloogia läheb ka raamatu sisuga paremini kokku

  4. 17. juuli, 2009 kell 13:32 | #5

    Vaatasin, mida kirjutab GRRM oma Eesti-reisist enda blogis (http://grrm.livejournal.com), ja seal oligi suisa pool lauset: “Estonia was great, and Turku was fun as well.” Ja lisab siis lootusrikkalt: “I hope to write more about all these places once I’m home.” Jääme huviga ootama…

  5. 20. juuli, 2009 kell 11:54 | #6

    Üks pisut Martini-väline märkus.

    Ulmefännide kokkusaamiste ehk con-ide nimedes on see c alati väike… seega ikka ja ainult Finncon, Estcon, Baltcon, Worldcon, Eurocon, Roscon jne.

    PS. Rõõm lugeda, et maakeeles ilmub ka muud Martinit peale selle (iseenesest ju hea) fantasyseebi… see Missisipi auriku vampiirikas on kena tükk, aga ilmselt ehmatab nii mõndagi fänni, kelle jaoks Martin on vaid ja ainult «Jää ja tule laul».

  6. 22. juuli, 2009 kell 15:03 | #7

    Martini-välisest veel. Päris universaalne reegel see väike c pole, vt WonderCon või Comic-Con.

  7. 22. juuli, 2009 kell 15:09 | #8

    Seda küll, aga pigem siiski väike. :)

  8. Martin
    23. juuli, 2009 kell 19:15 | #9

    Ka minul käis raamat kohal (väike lohutus seegi) :)

    Veel küsiks, kas anti mingeid vihjeid, millal võiks sari eesti keelde tõlgituna jätkuda?

  9. 7. august, 2009 kell 11:44 | #10

    Mario Kivistik käis just eile toimetuses ja arvas, et selle aasta lõpuks saab tal esimene osa “Mõõkade marust” valmis.

  10. Kurilane
    23. juuli, 2010 kell 18:36 | #11

    Maarja :
    Mario Kivistik käis just eile toimetuses ja arvas, et selle aasta lõpuks saab tal esimene osa “Mõõkade marust” valmis.

    Sellest teatest hakkab juba aasta mööda saama. Kurb on lihtsalt vaadata kuidas paljud tuttavad on juba eestikeelse versiooni kuu peale saatnud ja inglisekeelsed raamatud tellinud, sest lihtsalt ei suudeta enam kannatada. Ise veel kannatan, aga kui igat “pool”raamatut tuleb aasta või rohkem oodata, siis võib raskeks minna…

Kommentaarid on suletud.