Esileht > Kirjandusuudis, Kirjanik, Kirjastamine, Lugemine, Telgitagused, Tõlkimine > Harry Potteri järellainetused

Harry Potteri järellainetused

11. september, 2009 Krista Kaer
Yuko Matsuoka Harris

Yuko Matsuoka Harris

Saabusin äsja ürituselt, mille nimi oli “Kultuuridialoog Harry Potteri tõlgete kaudu”. See toimus 7.-8. septembril Pariisis, selle patroonideks olid UNESCO, Education International, Jaapani delegatsioon UNESCOs  ja Fondation Simone et Cino del Duca del’Institut de France ning sponsoriteks teiste seas ka Cappelen Damm Norrast ja Gallimard Prantsusmaalt. Asja algatajaks oli aga hoopis jaapanlanna Yuko Matsuoka Harris, kes sai oma surnud mehelt päranduseks väikese kirjastuse ja tahtis kogu südamest Harry Potteri raamatuid tõlkida ja välja anda. Lisaks on ta elukutseline tõlk ning on võtnud südameasjaks ka tõlkijate probleemid. Nii oligi sel üritusel üheks läbivaks teemaks tõlkijate roll kultuuride vahelises dialoogis ja suhtluses. Miks just Potteri tõlkijad? Nagu kõigi maade Potteri tõlkijate kogemus näitas, pöörati neile tõlkijatena palju rohkem tähelepanu kui nende ametivendadele ja -õdedele on kunagi pööratud, ning seda nii lugejate seas kui ka meedias. Seega on neil võimalik ka üleüldiselt tõlkijate rolli rõhutada ja nende panusele tähelepanu pöörata.

Et see üritus toimus rahvusvahelisel kirjaoskuse päeval, siis oli teiseks oluliseks teemaks see, kuidas Potteri-raamatute lugemisega raamatumaigu suhu saanud laste lugemisharjumust hoida ja edasi arendada. Enne J.K. Rowlingu raamatuid polnud paljud lapsed üldse midagi lugenud. Potteri puhul aga polnud probleemiks ka raamatute üha suurenev maht ning üsnagi keeruliste sõnade rohkus. Sõnade puhul, millest hästi aru ei saadud, pöörduti sõnaraamatute poole ning nii suurenes ka laste sõnavara. Tõlkijad, kes on paratamatult kättesaamatu autori nö maapealsed esindajad,  on käinud korduvalt esinemas raamatukogudes ja koolides, näiteks Tais on Potteri avaldanud kirjastusel kavas tulevasel lugemisaastal lugemise populariseerimine just Potteri-raamatutega seostada. Kirjastus on loonud ka noorte lugemisklubi ja annab välja lugemisega seotud auhindu.

Heebreakeelsed Potteri-raamatud

Heebreakeelsed Potteri-raamatud

Muidugi tuli üsna palju juttu ka eri maade tõlkijate kogemustest seoses Harry Potteri raamatute tõlgetega, probleemidest ja tõlgete vastuvõtust. Kokku on need raamatud antud välja 67 keeles ja 150 maal. Peaaegu kõikjal on need mõjutanud kohalikku lugemiskultuuri ja suhtumist raamatutesse. Nii näiteks oli Tais enne Harry Potterit inimeste keskmine aastane lugemus üheksa rida inimese kohta. Nüüd on see tõusnud laste ja teismeliste seas viiele raamatule inimese kohta. Tais, kus edukaks tiraažiks peetakse 3000 ekseplari, müüdi Potterit 3 miljonit eksemplari ning kirjastus korraldas 7. raamatu ilmumise puhul pargis peo, kus pidas kõne Bangkoki linnapea ja osales 30000 inimest. Brasiilias, kus on üks raamatukauplus 70 000 inimese kohta, müüdi Potteri-raamatuid sellegipoolest 6 miljonit eksemplari ning 61% lugejatest lugesid neid rohkem kui 10 korda üle.

USA-s läbi viidud uurimuste kohaselt hakkas 51% noortest, kes elu esimese raamatuna Harry Potteri seiklusi lugesid, lugema ka teisi raamatuid, 61% -l hakkas pärast Potteri lugemist koolitöö paremini edenema ja 68% 11-17 a vanuseid kavatsesid kõik raamatud uuesti üle lugeda. Paljudel juhtudel pöörduti edasiste raamatusoovituste osas just Potteri tõlkijate poole. Samal ajal on olnud mitmel tõlkijal ka üsna ebameeldivaid kogemusi: mitte kõik Potteri austajad pole tõlkega rahule jäänud ning nii ongi tõlkijad saanud sõimukirju ja -kõnesid. Nad saavad neid veel praegugi pärast järjekordse filmi levisse jõudmist. Eriti just suuremate riikide esindajad avaldasid arvamust, et Potteri-raamatud olid võib-olla üldse esimesed, mille puhul inimesed endale tõlkija olemasolu teadvustasid.

Taikeelne Potter

Hiinakeelne Potter

Tõlgetega seotud peobleemid sõltusid muidugi eri keelte iseärasustest (Tais näiteks on inglise “you” väljendamiseks 5 eri viisi vastavalt sellele, kelle poole pöörduda), aga kõik nõustusid, et J. K. Rowling oleks võinud kas või agendi kaudu tõlgete vastu natuke suuremat huvi ilmutada ja talle saadetud küsimustele vastata. Eks puutusime sellega kokku ka meie, et väga raske oli aimata, milliseid tähendusi ja varjundeid autor oma teises või kolmandas osas esimest korda kasutatud loitsule hiljem külge võis pookida, või millises suunas tema tegelased võisid areneda. Viimased osad, mis muutusid üpris kogukaks, avaldati kiirustades, ning kiirustades tuli neid tõlkida ka peaaegu kõikjal. Üks vähestest tõlkijatest, kellel oli aega küll, oli Andrew Wilson, kes tõlkis esimese raamatu vanakreeka keelde. Temal tuli aga  esimesest lausest alates otsustada, kuidas anda edasi nähtusi ja mõisteid, mida vanakreeka keele kasutamise ajal ei eksisteerinud.

Eks nende päevade jooksul räägiti veel paljust muustki nagu erinevad tõlketraditsioonid, tõlkijate olukord eri maades, ilukirjanduse tõlketase ning kirjastamisega seonduvad küsimused. Kokkuvõttes asutati Harry Potteri tõlkijate assotsiatsioon ABRACADABRA, mille üheks eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et hea kirjandus oleks noortele kättesaadav.

  1. 11. september, 2009 kell 12:40 | #1

    Mõni päev tagasi leidsin lingi Daily Telegraphi raamatuküljele, kus oli juttu huvitavast tähelepanekust, et Guantánamo Bay 13,500-ühikulises raamatukogus oli kinnipeetavate hulgas kõige populaarsem raamat just nimelt Harry Potter.

  2. 13. september, 2009 kell 14:03 | #2

    Autori tagasiside meenutab Patrick Rothfussi, kes koostas tõlkijatele ysna ontliku FAQ. Oleks kõik sellised.

    Guantanamo efekti seletuseks tuli kõigepealt pähe halb nali, et Potterist pyyti õppida vee all hingamist. Iseenesest tähelepanuväärne: vaevalt seal palju raamatureklaame leidus, järelikult pidid lugemissoovitused levima suusõnal.

  3. 7. jaanuar, 2010 kell 04:45 | #3

    Siinkohal tuleb täiesti ebaadekvaatne kommentaar. Soovisin seda mailida kirjana. Siiski leian, et minupoolne kirjastuse postkasti ummistamine on lihtsalt ebaeetiline… . Samas loodan, et lugeja arvamus on oluline, ehk on? Loodan, et see teeb südame soojaks ka jõulujärgsel ajal … .
    Kole pakane oli. Aga minema pidi. Lihtsalt pidi. Et siis fantasy.
    Mina, kui tagasihoidlik eestlane ja teistpidi jälle, ma ju ei soovinud kaotada sõnakestki Kersti ja Rene jutust, sõna ei võtnud. Mõtteid ja sõnu tekkis aga palju.
    Tegelikult on ju tore, et “Videviku” saaga paneb noored kirjutama. Nojah, kas nüüd peab kohe kirjastuste postkaste ummistama on iseasi. Tänapäeval on igaastane noorsooromaani konkurss! Veelgi toredam oleks kui kirjastused paneks pead ja tahtmise kokku ning teeksid saidi, kuhu saaksidki noored oma teosed saata. Ise uhke tehtu üle ja teistel tore lugeda. Hetkel olen taolist käitumist valdavalt rate.ee -s täheldanud. Aga vahva ju. Mina ka sõbrantsiga lapsepõlves viljelesin mina-sulle, sina-mulle järjejutusaagat. Väga põnev oli. Vähemalt tema oma minu jaoks.
    Eestis on palju toredaid ulme ja/või fantasy kirjanikke. No vist on jah. Vist on siinkohal eriti aktuaalne. Häirima jäi Siim Veskimees. Ka minu riiulil on nii mõnedki tema teosed. Kaer ütles, et on tore. On jah tore. On jah loetav. Paraku ma aga ei mäleta tema ühestki teosest mitte midagi. Kas siis on ikka tore? Ampsu sain, maitses ka. Muidu oleks ju ühe teosega piirdunud…. . Aga kõht jäi ikka tühjaks ja kui korralikku kõhutäit ei saa, siis ikka masu ajal seda rohkem oma riiulisse ei soeta ka. :(
    Kirjastustest. Ma armastan raamatuid. Armastan neid lugeda, omada ja uuesti tarbida. Kirjastusi on ju palju. Kõigest sellest hoolimata on minu raamaturiiulis siiski valdavalt Pegasuse ja Varraku raamatud (Eesti Päevaleht on ka tore vahepala). Armastan erinevaid autoreid, kuid üks vaieldamatu kirg on King. Pegasuse tõlked on siinkohal lausa imelised. “Udu” oli ka imeline hetkeni millal ilmus eesti keeles! Ma jumaldasin kuuldemängu, filmi, inglise keelset versiooni, kuid see millega kirjastus Fantaasia hakkama sai …. masendav. Ja paraku see käib peaaegu kõigi Fantaasia raamatute kohta (ei oska tuua näidet, et mille kohta ei käi, kuid erand peab ju olema).
    Tõlkija ja toimetaja on tähtis ja võin väita, et tõlkija (toimetaja ikka ka) on lausa jumal. Õnneks on Pegasust ja Varrakut pisikeste raamatujumalatega õnnistatud. Siinkohal mina kui pisike bukahoolik tunnistan ausalt, et enne tänast külastasin iganädalaselt Pegasuse ja Varraku kodukat ja korra kuus Erseni ja Tänapäeva oma. Eks peab ka see midagi tähendama!!!
    Filmidest. Heast raamatust on väga raske head filmi teha. Senini on ju kõik Kingi ekraniseeringud tühja jooksnud. “Roheline miil” ja “Udu” on ainsad õnnestunud pärlid. Sama käib ka paljude teiste teoste põhjal vändatud ekraniseeringute kohta. “Kuldne kompass”, “Eragon”, “Võitlustanner maa” jne. No muidugi on erandeid aga üdiselt on läbi filmi edu lootmine odav tee. Et teeks siis turundust? No tuleb teha jah aga mõõdukalt. Kui näen suurt kampaaniat, siis see tekitab minus õõvastust. Ma ei taha seda enam lugeda. Mõõdukus on määrav, kuna suust-suhu ja netiportaalide imetabane ilu kommentaariumides on pigem see mis mind raamatu juurde tõmbab. “Näljamängud” siinkohal näitena ei vaja reklaami. Delfi raamatukommentaarium kubiseb niivõrd huvitekitavatest kommidest, et nii kui mahti saan, nii ma seda lugema ka hakkan.
    “Videviku” saagat pole ma aga tänu suurele reklaamikampaaniale senini lugenud. Okeika … olen aus, raamatuostulistis ta mul on.:D
    No niipalju oleks veel endast välja öelda. Loodan, et selliseid üritusi tehakse linnarahvale veel ja veel. Justnimelt kirjastuste üritusi. Tahaks teada mis tuleval poolaastal plaanis. Tahaks kuulda nende paljulugenud inimeste mõtteid. Tahaks ja tahaks. Tegelikult ju võiks teha korra kvartalis toreda uudiskijanduse õhtu. Vai jummel … ma küll sibaks sinna, olgu õues või -34 kraadi.
    Ja oma krdi “Aliisi” pean ma ka valmis saama. Vampiire seal ju ei ole!!! On palju armastust, raamatuid, fantaasiat ja pisut pisut Hobb´i.

  4. 7. jaanuar, 2010 kell 05:00 | #4

    PS. Unustasin lisamast, et tegemist oli siis siinkohal minu, kui pisikese ja suht kirjanduskauge inimese visiooniga viimasest Apollo kirjandusklubist ja seal tekkinud tunnentest ja mõtetest.

Kommentaarid on suletud.