Esileht > Fotod, Kirjanik > Kirjarahva Pariis

Kirjarahva Pariis

28. september, 2009 Marek Tamm

Mälu on iseloomult topofiilne, ta kinnitub sageli paikade külge, on tihtipeale lahutamatu ruumist. Üks sagedane viis hoida tallel kollektiivset mälu on see siduda linnaruumiga, põlistada linnatänavatel seda, mida peetakse ühiskonnas vajalikuks meeles hoida. Väga hea võimaluse pakuvad selleks tänavanimed, mistõttu pole juhuslik, et sageli tähendab režiimivahetus tänavanimede vahetust. Eelmine nädal Pariisis jalutades meenus jälle tõsiasi, kuidas see linn hoolib oma kirjanikest. Ma ei tea ühtegi teist linna, kus tänavatel oleks nõnda palju literaatide nimesid (jah, õigupoolest laiemaltki – inimeste nimesid). Kuna neid jäi juhuslikult ridamisi silma, siis otsustasin mõned neist üles pildistada ja blogis järjekordse pildivahepalana välja pakkuda. Vahest annab kellelegi inspiratsiooni, et põlistada Eestis tänavanimedel rohkem meie enda kirjarahvast.

racinerousseausartre-beauvoircolettedescartesapollinairebarbusseherr

Ja siis mul tuli veel meelde, et Pariisi äärelinnas Fontenay-aux-Rose’is nimetati tänav, kus elas Boris Vildé, pärast tema surma ümber Boris Vildé tänavaks. Kahjuks ei ole mul sellest head pilti, ent ühe väikese siiski leidsin, mille riputan lõpetuseks, esitades küsimuse, miks Eestis pole Boris Vildé tänavat?

ruevilde

Categories: Fotod, Kirjanik Tags:
  1. resistance
    29. september, 2009 kell 09:43 | #1

    Ma vaatan et frantslased ise küll ei pane Vildele aksaani… a Pariisis on ju ka Stalini tänav ja Stalingradi mväljak ja metroojaam, nii et mis siin imestada, nad alati pisut kommud olnud.

    Aga palju neid elavaid või alles elanud kirjanikke meil ikka on, kelle nime järgi tänavaid ristida. Küllap see Krossi tänav varsti kuskile tekib, aga Baturini põiki ja Rooste puiesteed ma küll ei usu. Ja Kivirähjale pannakse Lembitu tänavale akna taha paeplaat, siin elas ja töötas kirjanik ja följetonist A. Kivirähk.
    Eesti Posti andmebaasi järgi pole meil küll kusagil näiteks Underi või Gailiti tänavat.
    Viidingu tänav tundub samuti tulevikus reaalne. Alliksaare. Kardetavasti ka Runneli kuskil Tartus mudas. Ristikivi. Mart Laari tänav oleks suht jube, sama hästi võiks ka siis Savisaare panna, kah “kirjamees”. Perekond Raudadel on juba “oma” tänav õnneks või kahjuks olemas.

    Tammsaare tänav on muide Tallinnas, Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tamsalus. Vilde on Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narva-Jõesuus, Püssis, Rakveres, Tapal ja Türil. Lutsu on mitmel pool jne… Koidulad, Jannsenid, Hurdad, Jakobsonid. Tallinnas on ka Varese tänav :) Visnapuu kah.
    Kirjanduslikest tegelastest on olemas Väikese Illimari ja Tasuja tänav ehk ainult sodi :) Samuti on Tartu lähedal tekkinud Rehepapi tee, ilmselgelt mõne idioodist ja enda arust kavala kinnisvaraarendaja vaimusünnitis papimajade juurde.

  2. 29. september, 2009 kell 12:15 | #2

    Tartus on ka J. Liivi tänav. Seal asub Ajalooarhiiv. Sellega oli veel niisugune lugu, et tänavat taheti tegelikult nimetada legendaarse riigiarhivaari ja ajaloolase Otto Liivi järgi, aga kuna ta oli nõukogude ajal põlu all, siis ei lubatud. Et Otut ei tohi, aga võtke hoopis Juhan.

  3. 29. september, 2009 kell 12:25 | #3

    Vastuseks esimese kommentaari esimesele märkusele, siis prantsuse keeles ei ole rõhumärke vaja kasutada, kui sõna on suurte tähtedega; ametlik tänava nimi on ikka Rue Boris Vildé. Ja miks mitte Baturini põik? Rääkimata Underi pargist või Gailiti puiesteest.

  4. resistance
    29. september, 2009 kell 13:52 | #4

    peamiselt seepärast et kas ikka on vaja
    pärast hakkab veel Toomas Raudam kah tahtma :)

  5. 29. september, 2009 kell 17:58 | #5

    Võib muidugi alustada ühest lihtsalt Kirjanike tänavast, et kõik rahule jääksid (siin Piiteris näiteks on selline Literaatide tänav).
    See on küll natuke teine teema, aga sisuliselt on Underi pargi või Alveri puiestee vm puudumine sama arusaamatu kui see, miks pole väga ilusaid ja endastmõistetavaid tänavanimesid nagu Helsingi, Stockholmi, Pariisi, Londoni (kui mõnd neist just päris viimasel ajal ei ole nimetatud). Vahest pole lihtsalt õiges kohas ettepanekut tehtud?
    Aga küll nad tulevad, linnad ju kasvavad.

  6. resistance
    29. september, 2009 kell 18:05 | #6

    Alveri tänav on täitsa olemas, Jõgeval muidugi.

  7. Märt Väljataga
    Märt Väljataga
    29. september, 2009 kell 21:35 | #7

    Nii kaua kui mäletan, on Elvasse tahetud teha J. Silveti tänavat. Jutud sellest käisid juba 80ndatel ja alles eelmisel aastal tõstis Ain Kaalep jälle selle teema üles. Vastu on aga elvalased ise või õigemini ümbernimetatava tänava (oli vist Kuuse?) elanikud — hakka jälle aadresse ja tänavasilte ümber tegema.

  8. Peep
    3. oktoober, 2009 kell 23:50 | #8

    Igasugustele asjadele, sealhulgas tänavatele, pannakse nimesid, et teha need kergesti äratuntavaks. Igasugune ümbernimetamine tekitab alati segadust ja seda palju pikemaks ajaks kui kestab siltide ümbervahetamine. Vanas linnas, kus algne tänavavõrk on enam-vähem säilinud, võimaldavad vanad tänavanimed rännata mitte ainult ruumis, vaid ka ajas. Tänavad on saanud oma nimesid kõikvõimalike tunnuste järgi, aga inimese nimi sobib tänavale ikkagi vaid siis, kui see inimene on otseselt seotud selle tänava sünniga, olgu ta tänava esimene asukas või selle rajanud isik. Tänava olemasoleva nime muutmine kellegi inimese nimeliseks on õigustatud siis, kui selle inimese tegevuse tulemusel muutus kogu tänava ilme, kui lisandus midagi olulist tänava igapäevasesse kasutusse. Kirjanik võib olla küll kole kuulus ja lausa armastatud, aga kui ta elas ühel tänaval lihtsalt oma kirjatööd tehes ja tema pärast ei muutunud sel tänaval pea midagi, siis milles on vana nimi süüdi. Kui kirjanik sai seal kenasti elada ja kirjutada, ilma et tema nimi majaseintel seisaks, siis on ju kõik korras. Austust kirjaniku vastu saab üles näidata, kui anname tema nime mõnele uuele asjale, mis on seal tänaval rajatud, olgu see üldkasutatav hoone või roheline istumisnurgake. Ja ausambaid võib soovi korral kasvatada igale poole, sest ega need kirjanikud kogu elu ühe koha peal ei istunud. Ei ole vist mõistlik aina laiendada ühe nime kasutusala, et üks sõna tähendab nii inimest, maja, tänavat, väljakut, vaksalit, lennujaama, linna ja kurat teab veel mida. Ah jaa, “silvet” on nii austatud kirjamees kui tema kirjutatud paks raamat. Aga Palamuse ja Paunvere on tihtipeale sassis nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul.

Kommentaarid on suletud.