42

12. oktoober, 2009 Tarmo Jüristo
h2g2_uk_front_cover

In the beginning the Universe was created. This has made a lot of people very angry and has been widely regarded as a bad move.

Täna täpselt 30 aastat tagasi lasti Suurbritannias välja raamat, mis oli kuulus juba enne oma ilmumise hetke – kuigi tagantjärgi võib kindlasti öelda, et sel hetkel ei osanud vast keegi ette näha, KUI kuulsaks see raamat veel saab. Jutt on muidugi Douglas Adamsi kultusraamatust, esialgselt BBC raadiokuuldemänguna eetris olnud “Pöidlaküüdi reisijuhist galaktikas” (Hitchhiker’s Guide to the Galaxy) – HHGTTG või H2G2 nagu Neil Gaiman selle õnnestunult ristis.

Minul isiklikult on selle teosega omamoodi väga isiklik side – nimelt oli H2G2 esimene võõrkeelne raamat, mille ma nüüd juba vast nii 25 aastat tagasi Harju tänava raamatupoest ostsin ja siis seejärel suure vaevaga sõnaraamatu abil läbi lugesin. Tagantjärgi on isegi raske öelda, miks ma täpselt selle raamatu valisin –ilmselt oli tegu kombinatsiooniga ilusast värvilisest kaanest, sõbralikuna näivast lehekülgede hulgast ja sõnast “galaktika” pealkirjas (seejuures mäletan, et sõna “hitchhiker” tähendus jäi mulle isegi peale Silveti sõnaraamatu lappamist üsna uduseks).

H2G2 “viiest raamatust koosnev triloogia” on nende 30 aasta jooksul olnud rõõmuks lugematule hulgale lugejatele üle terve maailma ning muuhulgas tõlgiti see 90ndate lõpul ka eesti keelde. Tõelise kultusraamatuna on H2G2-l hulganisti veendunud fänne, kes seda peast tsiteerivad ja Douglas Adamsi produktiivsest sulest pärinevad omapäraselt iroonilised repliigid momentaalselt ära tunnevad. Kui enamus sellistest tsitaatidest on siiski suhteliselt väikse siseringi omavaheline kood, siis pärineb H2G2-st ometigi ka üks väga laialt levinud (kui mitte tingimata teatud) kontributsioon 20. sajandi lõpu popkultuuri. See on nimelt vastus küsimusele “elu, universumi, ja üldse kõige” kohta, mille väljaarvutamine ja kontrollimine võttis spetsiaalselt selle jaoks ehitatud superarvutil Deep Thought 7 ja pool miljonit aastat – ja paraku ei suutnud arvuti ise aga öelda, mis täpselt oli küsimus. Vastus aga, teadagi, on 42.

Sealt on pärit nii ühe Coldplay laulu pealkiri kui ka selle IBM-i ehitatud arvuti nimi, mis esimesena males valitsevat maailmameistrit võitis. Internetist võib leida lugematul hulgal viiteid sellele, kuidas just nimelt see arv ikka ja jälle, justkui seletamatul moel kõige erinevamate küsimuste vastuseks on - üks leidlikumaid selliseid on tähelepanek, et keskmine ridade arv tüüpilise paperback raamatu igal leheküljel on, üllatus-üllatus, 42. Muuhulgas annavad ka nii Google kui WolphramAlpha küsimusele “the answer to life, the universe and everything” vastuseks “42”. Vastates fännide aastatepikkusele pinnimisele ja spekuleerimisele, mis siis ikkagi oli selle arvu taga, ütles Adams, et 42 on “täiesti tavaline arv, arv mis jagub mitte ainult kahe vaid ka kuue ja seitsmega. Tõttöelda on see selline arv, mida sa võid ilma vähimagi kartuseta tutvustada oma vanematele.”

Sellega seoses on sobilik aga tsiteerida veelkord Douglas Adamsit:

On olemas teooria, mis väidab, et kui keegi kunagi avastab, mille jaoks täpselt Universum eksisteerib ja miks see olemas on, lakkab see koheselt olemast ja asendub millegagi, mis on isegi veel veidram ja selgitamatum.

On olemas ka teine teooria, mis väidab, et see on juba juhtunud.

Categories: Vana klassika Tags:
  1. Marek Laane
    13. oktoober, 2009 kell 05:24 | #1

    Jah, see on tõesti hea raamat. Minu jaoks oli see, võib öelda, raamat, mille abil mu esimene inglise keele õpetaja suutis mulle selle keele õppimisväärseks ja põnevaks teha. Ja see raamat süvendas ka huvi tõlkimise iseärasuste vastu. Mäletan seniajani, kuidas ma murdsin lausa päevi pead, kuidas peaks eesti keeles kõlama järgmised laused: “For a moment, nothing happened. Then, after a second or so, nothing continued to happen.” (Kui ma ei eksi, siis eestikeelses raamatus oli see lahendatud n-ö jõumeetodil, ilma originaali sõnamängu edasi andmata - aga võin ka eksida, olen toda raamatut vaid korra sirvinud, kui ta omal ajal ilmus, ja praegu ei ole ka käepärast võtta.) Nii et vähemalt mulle on see selline märgilise tähendusega raamat.

  2. 13. oktoober, 2009 kell 14:10 | #2

    Eesti tõlge oli paraku… nojah. Midagi ta oli.
    Ei pakkunud pärast originaali erilist lugemisrõõmu.

  3. 13. oktoober, 2009 kell 21:37 | #3

    See on üks väheseid raamatuid, kus ma pidevalt sõnaraamatut lappasin, kuigi usun, et sellest füüsikavärgist poleks ma ka eesti keeles midagi aru saanud:) Samuti tundsin seda lugedes kogu aeg rõõmu, et ma seda eesti keelde tõlkima ei pea.

    Ja kui veel mälestustest rääkida, siis pean Adamsi 5-packi ostmist üheks oma elu kõige paremaks raamatuostuks - kokku vaid £7.

    Kas “And Another Thing” on juba väljas ja keegi ehk lugenud ka? Mina põlgasin ettetellimise hinna liiga kõrgeks, kuigi ega vist lõpuks muud üle jää, kui tuleb ära tellida.

  4. evelin
    18. oktoober, 2009 kell 17:51 | #4

    Oivaline sari! Kummaline, et seda pole eesti keeles uuesti välja antud. Olen esimest raamatut, millest kunagi (ilmselt kellelegi laenates) ilma jäin, küsinud korduvalt ka kasutatud raamatute poodidest, aga ei mingit tulemust.

Kommentaarid on suletud.