Esileht > Filosoofia, Kirjastamine, Raamat, Tõlkimine > Avatud Eesti Raamat 100

Avatud Eesti Raamat 100

14. oktoober, 2009 Märt Väljataga

rr_r115547rr_r115570rr_r114884rr_r113482rr_r112102

Üpris ootamatult selgus täna, et ligi kahe meetri pikkuses Avatud Eesti Raamatu sarjas peaks nüüdseks olema kokku 100 raamatut. Äsja ilmusid enam-vähem ühel ajal Sapiri “Keel” (EKSA), Unamuno “Kristluse agoonia” (Ilmamaa) ja Nietzsche “Tragöödia sünd” (Tänapäev), nii et raske on öelda, milline neist on just sajas. Koguarv sõltub muidugi ka lugemisviisist – mina loen Adam Smithi “Riikide rikkuse” kaks köidet üheks raamatuks ja arvestan sarja esimeseks raamatuks hoopis teise kujundusega Russelli esseevalikut (Hortus Litterarum 1994). Esteri võrgukataloog jälle loeb omaette raamatuteks ka  Aristotelese, Heideggeri ja Seneca kordustrükid. Pildi ajab segaseks veel see, et mõnede kaante vahel on ilmunud mitme autori teoseid (Machiavelli ja Skinner, Halevi ja Luzzatto, hermeneutika antoloogia).

AER on veninud pikemaks niisugustest armastatud sarjadest nagu “Suuri sõnameistreid” (ca 50 raamatut) või “Seiklusjutte maalt ja merelt” (ca 70) ja on isegi ette jõudnud “Eesti mõtteloost” (ca 90). Siiski “Maailm ja mõnda” ja “Mirabilia” (ca 150) jäävad esialgu veel kättesaamatuks. Sisult on AER-ile vahest kõige lähedasemad kunagine “Eesti Raamatu” lühikeseks jäänud “valge sari”, nagu ka üks teine “valge sari” – Varraku “Ajalugu. Sotsiaalteadused”, mis jõudis veerandsaja raamatuni. “Ajalugu. Sotsiaalteadused” oli märksa terviklikuma ja läbimõelduma ilmega, kui võrrelda AER-iga, mis on kujunenud kaootilisemalt, osalt katse ja eksituse teel. Praeguseks aga hakkab juba välja joonistuma suurem pilt.

100 raamatu hulgas on tõlkeid kaheteistkümnest keelest: inglise keelest 34 (sh inglise keeles kirjutatud poola, saksa, sloveeni ja soome filosoofide tekste), prantsuse 22, saksa 21. Veel leidub tõlkeid hispaania, taani, itaalia, vene, ladina, vanakreeka, poola, heebrea ja araabia keelest. Autoritest on Kierkegaard esindatud viie, Bergson, Kołakowski ja Wittgenstein kolme raamatuga, Bourdieu, Cassirer, Deleuze, Foucault, Freud, Heidegger, Nietzsche, Unamuno ja Russell kahega. Tõlkijatest on viie raamatuga produktiivseimad Jaan Pärnamäe ja Ruth Lias, nelja raamatuga järgnevad Hasso Krull, Margus Ott, Leena Tomasberg ja ma ise.

Kirjastustest on kõige viljakam olnud Ilmamaa 38 raamatuga, talle järgnevad nüüdseks tegevuse lõpetanud Vagabund (30) ja Hortus Litterarum (8). Kokku on sarjas osalenud 11 kirjastust (Varrak, Tänapäev, Tartu Ülikooli Kirjastus jt). Sarja viljakaim aasta oli 1998, mil ilmus 10 raamatut; 9 raamatut ilmus nii 2000. kui 2003. aastal, 2004 ja 2006 olid oma 3–4 raamatuga ahtraimad.

Märksa meelevaldsem üritus oleks sarja raamatuid sisuliselt liigendada. Tundub, et kõige rohkem, üle kahekümne nimetuse on selles kultuuri ajalooliselt või teoreetiliselt mõtestavaid teoseid (Barthes, Bourdieu, Burckhardt, Cassirer, Croce, Eco, Eliot, Freud, Gadamer, hermeneutika antoloogia, Jaspers, Lotman, Nietzsche, Rorty, Sontag, Strinati jt, sh ka antropoloogid Frazer ja Lévi-Strauss), ühiskondlikku ja poliitilist mõtet esindab ehk pisut alla 20 teose (Aristoteles, Beauvoir, Berlin, Bourdieu, Burke, Camus, Canetti, Habermas, Luhman, Machiavelli, Mill, van Mises, Ortega, Smith, Taylor, Walzer, Weber), analüütilist keele- ja teadusfilosoofiat on kümne raamatu ringis (Chalmers, Danto, Dummett, Kripke, Kuhn, Quine, Russell, Wittgenstein, von Wright), eksistentsialiste teist sama palju (Beauvoir, Camus, Cioran, Heidegger, Jaspers, Kierkegaard, Lévinas, Unamuno). Mõnevõrra vähem leidub nn postmõtlejaid (Barthes, Baudrillard, Deleuze, Derrida, Foucault, Rorty, Žižek). Väga laias mõttes (süva)psühholoogiaga seonduvad Bachelard’i, Beauvoir’, Foucault’, Freudi, Jungi, Kristeva, Zeldini, Žižeki teosed, kirjanikuesseistikaks võiks liigitada poolt tosinat raamatut (Borges, Brodsky, Gombrowicz, Orwell, Paz, Valéry – Camus’, Canetti, Elioti jätaksin nende seast siiski välja), üpris omaette seisab sarjas üks populaarteaduslik teos (Dawkins) ja üks ülevaateline nüüdiskultuuri käsitlus (Strinati). Metafüüsilist filosoofiat esindavad Platon, Bergson, James, Heidegger, Kołakowski, Lévinas, Kripke, Danto, Dummett, Quine, Wittgenstein. Igal juhul peaks sarja koondnimestikust näha olema, kuivõrd idiootne on Peeter Helme kurtmine sarja “ideoloogilise kallutatuse” üle.

Ajaliselt on sari tugevasti kaldu tänapäeva poole, antiik on esindatud nelja raamatuga (kreeklasi ja roomlasi ühtviisi kaks), keskaeg kahega (üks juudi, teine islami traditsioonist), pikk varauusaeg on esindatud Machiavelli ja Pascaliga, 18. sajand Rousseau, Burke’i, Luzzatto ja Smithiga. Suurest 19. sajandist on esindatud ainult Burckhardt, Kierkegaard, Nietzsche ja Mill (kui Bergson ja James juba 20. sajandisse arvata, aga lisada võiks veel Schleiermacheri ja Dilthey hermeneutika antoloogiast). Veel elavaid autoreid peaks olema kuraditosin (Danto, Dawkins, Dummett, Habermas, Kripke, Kristeva, Lévi-Strauss, Luhman, Strinati, Zeldin, Žizek, Taylor, Walzer).

Mis kogu seda sarja koos hoiab? Lisaks taotlusele avaldada filosoofilise või teoreetilise kallakuga tõlketeoseid, on ühendajaks kirju kaane ja musta seljaga välisvorm (Jüri Kaarma) ning ühine sponsor. Sarja käivitajaks ja kuni sajandivahetuseni peasponsoriks oli Avatud Eesti Fond, 2004. aastal võttis Eesti Kultuurkapital nõukogu sarja toetamise üle. Kulka juures tegutseb kolmeliikmeline komisjon (M. Orav, P. Torop, M. Väljataga), kes jagab kaks korda aastas stipendiume tõlkijatele, toimetajatele, järelsõnastajatele ja kirjastajatele (2009. aastal 600 tuhat krooni). Muude kulka stipendiumidega võrreldes on nende suurim eripära see, et raha makstakse välja ainult tehtud töö eest – siis, kui tõlkijal on käsikiri valmis ja kirjastus on selle vastu võtnud. Komisjon küsib tundmatutelt tõlkijatelt proovitööd, püüab raamatuid, tõlkijaid ja kirjastusi omavahel kokku viia, soovitab headele tõlkijatele uusi ülesandeid, kuulab kirjastuste juures maad. Raamatusari on kõige selle juures mõistagi ainult vahend, mitte omaette eesmärk. Eesmärk on see, et nõudlikud tekstid eesti keelde jõuaksid. Kuid lugejad üldiselt armastavad sarju ning raamatu ilmumine sarjas tõmbab talle ka rohkem tähelepanu kui muidu.

(Käesolev tekst on EPL-s aasta eest 20. septembril ilmunu kaasajastatud versioon.

“Avatud Eesti raamatu” sarjas ilmunu:

Aristoteles “Nikomachose eetika”. Ilmamaa 1996 (1997), 2007 (Tlk A. Lill)

Gaston Bachelard “Ruumipoeetika”. Vagabund 1999 (K. Sisask)

Roland Barthes “Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid”. Varrak 2002. (M. Amon jt)

Jean Baudrillard “Simulaakrumid ja simulatsioon”. Kunst 1999 (L. Tomasberg)

Simone de Beauvoir “Teine sugupool”. Vagabund 1997 (M. Mauer, A. Tõnnov)

Henri Bergson „Loov evolutsioon“. Ilmamaa 2005 (M. Ott, H. Sahkai)

Henri Bergson “Essee teadvuse vahetutest andmetest”. Ilmamaa 2006 (M. Ott)

Henri Bergson “Aine ja mälu”. Ilmamaa 2007 (M. Ott)

Isaiah Berlin “Valik esseid”. Hortus Litterarum 1998 (E. Sivonen)

Jorge Luis Borges “Valik esseid”. Vagabund 2000 (R. Lias)

Georg Brandes „Kierkegaard“. Ilmamaa 2009 (J. Pärnamäe)

Pierre Bourdieu “Praktilised põhjused”. Tänapäev 2003 (L. Tomasberg)

Pierre Bourdieu ”Visandusi eneseanalüüsiks”. Tänapäev 2008 (M. Amon)

Joseph Brodsky “Koguja rõõm”. Vagabund 1996 (P. Lotman, J. Sang jt)

Jacob Burckhardt “Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”. Ilmamaa 2003 (I. Vene)

Edmund Burke ”Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”. Varrak 2008 (T. Pakk)

Albert Camus “Mässav inimene”. Vagabund 1996 (L. Tomasberg)

Elias Canetti “Massid ja võim”. Vagabund 2000 (M. Sirkel)

Ernst Cassirer “Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse”. Ilmamaa 1997 (T. Pilli)

Ernst Cassirer ”Keel ja müüt”. EKSA 2007 (M. Rennebaum)

Alan F. Chalmers “Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest”. Ilmamaa 1998 (K. Sarv)

Marcus Tullius Cicero “Kohustusest”. Ilmamaa 2007 (I. Vene)

Emile M. Cioran “Lagunemise lühikursus”. Vagabund 2002 (L. Tomasberg)

Benedetto Croce “Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu”. Ilmamaa 1998 (J. Sild)

Arthur C. Danto “Ühendused maailmaga”. Hortus Litterarum 2000 (T. Hallap)

Richard Dawkins “Jõgi Eedenist”. Ilmamaa 2000 (A. Lõhmus)

Gilles Deleuze, Félix Guattari “Kafka. Väikese kirjanduse poole”. Vagabund 1998 (H. Krull)

Gilles Deleuze ”Bergsonism”. Ilmamaa 2008 (M. Ott)

Jacques Derrida “Positsioonid”. Vagabund 1995 (H. Krull)

Michael Dummett “Metafüüsika loogiline alus”. Ilmamaa 2003 (B. Mölder)

Umberto Eco “Reis hüperreaalsusse”. Vagabund 1997 (1998) (J. Sang)

T. S. Eliot “Valitud esseesid”. Hortus Litterarum 1997 (J. Rähesoo)

Filosoofilise hermeneutika klassikat: F. D. E. Schleiermacher, Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger, Hans-Georg Gadamer”. Ilmamaa 1997 (A. Tool)

Michel Foucault “Hullus ja arutus”. Ilmamaa 2003 (M. Lepikult)

Michel Foucault ”Seksuaalsuse ajalugu I”. Valgus 2005 (I. Koff)

James George Frazer “Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist”. Varrak 2001 (T. Pakk)

Sigmund Freud “Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi”. Vagabund, 2000 (K. Räni)

Sigmund Freud “Inimhinge anatoomiast”. TÜ Kirjastus, 1999, 2001 (A. Lill)

Hans-Georg Gadamer “Hermeneutika universaalsus. Valik esseid ja intervjuusid”. Ilmamaa 2002 (A. Tool)

al-Ghazali ”Eksitusest päästja. Lampide orv”. Ilmamaa 2007 (K. Kasemaa)

Witold Gombrowicz “Päevaraamat”. Vagabund 1998 (H. Lindepuu)

Jürgen Habermas “Avalikkuse struktuurimuutus”. Kunst 2001 (A. Luure)

Jehuda Halevi ”Kuzari”, Moše Hajim Luzzatto ”Õigete teerada”. EKSA 2004 (K. Kasemaa)

Martin Heidegger “Kunstiteose algupära”. Ilmamaa 2002 (Ü. Matjus)

Martin Heidegger “Sissejuhatus metafüüsikasse”. Ilmamaa 1996, 1999 (Ü. Matjus)

William James “Pragmatism ja elu ideaalid”. Vagabund 2005 (M. Väljataga)

Karl Jaspers “Aja vaimne situatsioon”. Ilmamaa 1997 (K. Räni)

Carl Gustav Jung “Tänapäeva müüt. Asjadest, mida nähakse taevas”. Vagabund 1995 (M. Unt)

C. G. Jung ”Psühholoogilised tüübid”. Ilmamaa 2005 (P. Metspalu)

Søren Kierkegaard “Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned”. Vagabund 1998 (A. Alas)

Søren Kierkegaard ”Surmatõbi”. Ilmamaa 2006 (J. Pärnamäe)

Søren Kierkegaard ”Võrgutaja päevaraamat”. Ilmamaa 2007 (J. Pärnamäe)

Søren Kierkegaard ”Filosoofilised pudemed”. Ilmamaa 2008 (J. Pärnamäe)

Søren Kierkegaard”Ängi mõiste”. Ilmamaa 2008 (J. Pärnamäe)

Leszek Kołakowski “Horror metaphysicus”. Valgus 2000 (T. Kallas)

Leszek Kołakowski “Religioon”. Vagabund 2004 (J. Sang)

Leszek Kołakowski “Miniloengud maksiprobleemidest”. Hendrik Lindepuu Kirjastus 2007 (H. Lindepuu)

Saul A. Kripke “Nimetamine ja paratamatus”. TÜ Kirjastus 2001 (A. Unt)

Julia Kristeva ”Jälestuse jõud”. Tänapäev 2006. (H. Sahkai)

Thomas S. Kuhn “Teadusrevolutsioonide struktuur”. Ilmamaa 2003 (R. Lias)

Emmanuel Lévinas ”Raske vabadus”. Vagabund 2004 (K. Ross, K. Sisask, J. Undusk)

Claude Lévi-Strauss “Metsik mõtlemine”. Vagabund 2001 (K. Sisask)

Juri Lotman “Semiosfäärist”. Vagabund 1999 (K. Pruul)

Juri Lotman ”Kunstilise teksti struktuur”. Tänapäev 2006 (P. Lias)

Niklas Luhman “Sotsiaalsed süsteemid”. Ilmamaa 2009 (P. Metspalu)

Niccolo Machiavelli “Valitseja”; Quentin Skinner, “Machiavelli”. Vagabund 2001 (T. Tomson, L. Erepuu)

John Stuart Mill “Vabadusest”. Hortus Litterarum 1996 (K. Tael)

Ludwig van Mises ”Liberalism”. Ilmamaa 2007 (K. Kukk, K. Kallemets)

Friedrich Nietzsche “Ecce Homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse”. Vagabund 1996 (J. Undusk)

Friedrich Nietzsche “Tragöödia sünd”. Tänapäev 2009 (A. Lill)

José Ortega y Gasset “Masside mäss”. Vagabund 2002 (R. Lias)

George Orwell “Valaskala kõhus”. Vagabund 1995 (U. Uibo)

Blaise Pascal “Mõtted”. Hortus Litterarum, Logos 1998 (K. Ross)

Octavio Paz “Üksinduse labürint”. Varrak 2003 (M. Järve)

Platon “Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron”. Ilmamaa 2003. (M. Lepajõe, S.-E. Soosaar, J. Unt)

Ezra Pound “Lugemise aabits”. Vagabund 2000. (U. Tõnisson, U. Uibo)

W. O. Quine “Sõna ja objekt”. TÜ Kirjastus 2005 (A. Unt)

Richard Rorty “Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus”. Vagabund 1999 (M. Väljataga)

Jean-Jacques Rousseau “Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse printsiibid”. Varrak 1998 (M. Lepikult)

Bertrand Russell “Uurimus tähendusest ja tõest”. Hortus Litterarum 1995 (T. Hallap)

Bertrand Russell “Valik esseid”. Hortus Litterarum 1994 (E. Sivonen)

George Santayana ”Ilutunne”. Ilmamaa 2009 (K. Ligi)

Edward Sapir ”Keel”. EKSA 2009 (P. Raud jt)

Lucius Annaeus Seneca “Moraalikirjad Luciliusele”. Ilmamaa 1996, 2008 (I. Vene)

Adam Smith ”Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest” (I ja II köide). Ilmamaa 2005 (M. Trummal)

Susan Sontag “Haigus kui metafoor”. Varrak 2002 (K. Kaer)

Dominic Strinati “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse”. Kunst 2001 (N. Lond)

Theodore Zeldin “Inimsuhete ajalugu”. Varrak 2001 (L. Rajandi)

Slavoj Žižek “Ideoloogia ülev objekt”. Vagabund 2003 (H. Krull)

Charles Taylor “Autentsuse eetika”. Hortus Litterarum 2000 (M. Väljataga)

Arnold Toynbee “Uurimus ajaloost”. Ilmamaa 2003 (V. Traat, K. Ligi)

Miguel de Unamuno “Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest”. Ilmamaa 1996 (R. Lias)

Miguel de Unamuno ”Kristluse agoonia”. Ilmamaa 2009 (R. Lias)

Paul Valéry “Härra Teste”. Vagabund 1995 (H Krull)

Michael Walzer “Sallivusest”. Vagabund 1998 (M. Väljataga)

Max Weber “Võimu ja religiooni sotsioloogia”. Vagabund 2002 (J. Isotamm, H. Käärik)

Ludwig Wittgenstein “Loogilis-filosoofiline traktaat. Tractatus logico-philosophicus”. Ilmamaa 1996 (J. Kangilaski, V. Palge)

Ludwig Wittgenstein “Tõsikindlusest”. Ilmamaa 2000 (A. Luure)

Ludwig Wittgenstein “Filosoofilised uurimused”. Ilmamaa 2005 (A. Luure)

Georg Henrik von Wright “Filosoofia, loogika ja normid”. Vagabund 2001 (J. Kangilaski, B. Mölder jt)

Tõlkimisel või ilmumas on muuhulgas järgmised teosed (see loend pole kaugeltki ammendav):

Giorgio Agamben, “Homo sacer”

Hannah Arendt, ”Mineviku ja tuleviku vahel”

Erich Auerbach, “Mimesis”

Charles Baudelaire, ”Esseed”

Mihhail Bahtin, “Romaaniteooriast”

Mihhail Bahtin, ”Teoteooriast”

R. G. Collingwood, “Ajaloo mõte. Autobiograafia”

Donald Davidson, “Valik artikleid”

Denis Diderot, “Filosoofilised dialoogid”

Michel Foucault, ”Teadmine, tõde, võim”

Gottlob Frege, “Aritmeetika alused”

Martin Heidegger, „Teetähised“

Immanuel Kant, “Alusepanek kommete metafüüsikale”

Immanuel Kant, „Puhta mõistuse kriitika“

Ernesto Laclau, ”Artiklid”

Oswald Spengler, “Õhtumaa loojang”

Baruch Spinoza, “Eetika”

Boriss Uspenski, ”Artiklid”

B. L. Whorf, “Keel, mõte ja reaalsus”

R. Wellek, A. Warren “Kirjandusteooria”

Categories: Filosoofia, Kirjastamine, Raamat, Tõlkimine Tags:
  1. Piret Reili
    15. oktoober, 2009 kell 16:14 | #1

    Nõutud on Simone de Beauvoir “Teine sugupool” - kes ütleb, et tuleb ka kordustrükk?

  2. 15. oktoober, 2009 kell 17:27 | #2

    Julgen kahelda, et kordustrükki on loota, sest esiteks pole enam kirjastust, kes raamatu üllitas, ja teiseks oli tõlge väga niru, nii et kordustrüki asemel kuluks ära uus (terviklik) tõlge.

  3. 15. oktoober, 2009 kell 17:40 | #3

    Aitäh, Märt, ammendava ülevaate eest. Kurtmiseks pole tõepoolest põhjust. Ehkki see on muidugi tõsi, et terve rida jaotusse “antiik” paigutuvaid nö Euroopa alustekste on eesti keelest puudu. Aga võimalik, et see pole tingimata tolle sarja teema ja eks olukord tasapisi ju parane ka. Igatahes jõudu!

  4. 15. oktoober, 2009 kell 19:42 | #4

    Seda kallutatuse ja tekstide juhuslikkuse etteheidet on muidugi rohkemgi kuulda olnud kui ainult selles Märdi poolt viidatud artiklis. Mulle endale on aga juba mõnda aega tundunud, et häda ongi siin just nimelt selles, et AER ja näiteks mainitud Varraku valge sari ei ole siiski tegelikult võrreldavad asjad. Varraku sari oli oma fookuse ja visiooniga - kuigi ka selle puhul ei saa kumbagi kuidagi kitsasteks pidada. Ühelt poolt oleks muidugi tore kui meie kodumaine filosoofilise kirjanduse tippsari taotleks sarnaselt terviklikkust ja tasakaalustatust.

    Samas on AER vist läbi aastate püsinud suuresti ka just erinevate tõlkijate huvil ja entusiasmil ning Eestis ei ole see pink teadagi liiga pikk. Samuti on väga raske ette kujutada kuidas sellise suunitlusega kirjastustegevus võiks siinmail kunagi majanduslikus mõttes iseseisvalt kasumlik olla ja selliselt ei ole Routledge Classics, Continuum Impacts või Verso Radical Thinkers Eesti tingimustes paraku reaalsed eeskujud.

    Tegelikult on AER-i sajanda raamatu teetähis ikkagi kõva sõna ja loodetavalt on tänaseks kujunenud mainest abi tulevikus nii uute tõlkijate kui lugejate toomiseks nende mõnevõrra nõudlikemate tekstide juurde. Ja Märdi toodud ettevaade ilmumisele tulevatest teostest sisaldab mitmeid väga suurepäraseid asju - nii et ka mina jään huviga ootama ja soovin jõudu järgmiseks raamatu-sajandiks.

Kommentaarid on suletud.