Esileht > Eesti kirjandus, Kirjastamine > Eesti kirjandus 2009: veidi statistikat

Eesti kirjandus 2009: veidi statistikat

22. detsember, 2009 Marek Tamm

Eesti kirjandusMulle sattusid täna kätte Eesti Rahvusraamatukogu koostatud nimekirjad 2009. aastal ilmunud eestikeelsetest raamatutest ja mõtlesin, et jagan veidi muljeid ja andmeid, mida neid lugedes kogusin. Keskendun vaid kahele valdkonnale: luulele ja proosale (ja arvestan vaid uusi raamatuid, s.t. kordustrükid statistikas ei kajastu). Ühtlasi juhin tähelepanu, et nimekirjad pole kindlasti päris ammendavad, sest kõik raamatud pole veel jõudnud poodidesse ja paistab, et arvepidamisele on tõmmatud joon alla juba nädal või kaks tagasi, nii et nimekirjadest on puudu ka kõige värskemad teosed.

Esimesena tuletab luuleteoste nimekiri meelde, et eestlased pole mitte ainult laulu-, vaid ka luulerahvas. Rahvusraamatukogu andmetel üllitati Eestis tänavu 78 algupärast luulekogu, mis teeb ilmumistempoks üks uus luulekogu iga nelja-viie päeva järel. Tõsi, suur osa neist on peaasjalikult endale rõõmuks kirjastatud, sest domineerivad “oma kulu ja kirjadega” kogud. Lugesin huvi pärast kokku, et 78-st kogust on väljaspool Tallinna (kus tegutsevad pea kõik Eesti kirjastused) ilmunud koguni 42. Statistika õgvendab samuti arusaama, et Eestis luuletavad ennekõike naised: mina lugesin kokku, et eelmise aasta luulekogudest on naiste kirjutatud vaid 28, ülejäänu on meeste vaimuvili. Ühtlasi on mehed kõige viljakamad kirjutajad: kolm kogu on oma kodutalus üllitanud Ants Tosin, kahe teosega on aasta jooksul maha saanud Indrek Hirv, Peep Ilmet, Taiga Laur ja Meeme Sari.

Eesti autorite proosateoseid ilmus Rahvusraamatukogu andmetel tänavu täpselt 100 (tõsi, kõik raamatud pole nimekirja veel jõudnud, osad võiks aga vabalt figureerida esseede ja reisikirjade nimekirjas). Sooline jaotus on siin võrreldav luulega: loendasin naisprosaiste 36 ja meesprosaiste 64. Viljakuselt domineerivad lembe- ja olmeromaanide autorid. Kolm proosateost suutsid tänavu üllitada Marje Ernits ja Jaan Tangsoo. Kahe romaani barjääri ületasid: Milvi Lembe, Birk Rohelend, Raivo Seppo, Erik Tohvri ja Enn Vaino.

Kui võrrelda tänavusi andmeid eelmise aasta omadega, siis esimesena hämmastab luuleteoste järjepidevus: 2008. aastal ilmus Rahvusraamatukogu andmetel 79 algupärast luulekogu, ehk siis üks rohkem kui tänavu (aga see vahe tehakse enne aasta lõppu kindlasti veel tasa). Proosasaak oli tunamullu seevastu üksjagu vaesem, kokku vaid 63 nimetust. Ma muidugi ei välista, et nimekirjade koostamisprintsiibid pole iga aasta identsed, ent tänavune proosakasv on siiski vaieldamatu.

Mida nendest andmetest järeldada? Masu mõju kirjandusloomele paistab olevat olematu: kirjutatakse ja kirjastatakse aina kasvava innuga. Kokku ilmub Eestis uusi algupäraseid kirjandusteoseid (kui siia kaasata ka elulood, memuaarid, reisikirjad jms) aastas üle paarisaja, mida on ühe miljonirahva kohta kindlasti rohkelt. Unustada ei saa sedagi, et algupärastele köidetele lisandub iga aasta üle tuhande tõlketeose, nii et lugemist peaks jätkuma kõigile.

P.S. Tänu Ilonale nimekirju vahendamast!

Categories: Eesti kirjandus, Kirjastamine Tags:
  1. Märt Väljataga
    Märt Väljataga
    23. detsember, 2009 kell 11:57 | #1

    Arvan, et aasta lõpuks tuleb sada luulekogu täis ja 80 - 100 luulekogu aastas on püsinud vähemalt juba 10 aastat. Proosa liigitamine on alati segasem. Olen mõned aastat püüdnud nimekirjadest välja noppida raamatuid, mille žanrimääratluseks on romaan. Nende arv on kõikunud 45 ja 60 vahel. Muide, üleeelmisel aastal natuke kirjandussotsioloogiaga tegeledes avastasin näiteks, et Hollandi raamatute kataloogimissüsteem võtab arvesse isegi niisugust žanri nagu “mitteilukirjanduslik luule”, tõenäoliselt kuuluvad selle alla usulised värsid, laulusõnad ja juhuluule (õnnitlused jms). Rahvusraamatukogu žanriliigitus võiks olla ka mõnevõrra peenem, aga aastate võrdluse võimaldamiseks oleks siiski tähtis, et see suurtes joontes samana püsiks.

  2. tauno
    24. detsember, 2009 kell 22:05 | #2

    Latt on lihtsalt madalal, muud midagi.

Kommentaarid on suletud.