Esileht > Raamat, Teadus > El libro de arena

El libro de arena

26. detsember, 2009 Tarmo Jüristo

Kolm kirjandushuvilist füüsikut Umeå Ülikoolist on võtnud kätte ja uurinud erinevate sõnade kordumismustreid kolme ingliskeelse kirjaniku (Hardy, Melville’i ja DH Lawrence’i) teostes ja jõudnud huvitava hüpoteesini. Nagu selgus, on kõigil nimetatud autoritel oma kindel isikupärane muster (n.-ö. kirjanduslik sõrmejälg), mis jääb suhteliselt muutumatuks sõltumatult teksti pikkusest. Iseenesest ei ole see tähelepanek ju midagi revolutsioonilist – sisuliselt väidetakse sellega lihtsalt, et selline asi nagu “autori stiil” on objektiivselt mõõdetav. Artikli autorid on aga läinud siit edasi ning ekstrapoleerinud sama mudelit teoreetilise lõpmatu pikkusega teksti peale ja jõudnud seega väga borgeseliku mõtteni:

Need tähelepanekud viivad meid metaraamatu kontseptsioonini. Iga teksti kirjutamist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus autor võtab teksti suurest emaraamatust (metaraamatust) ning paneb selle paberile. Selline metaraamat on kujuteldav lõpmatu raamat, mis esindab sõnakordus-karakteristikuid kõigest, mida antud autor võiks kunagi kirjutada.(1)

Ma olen aru saanud, et kuulsate menukirjanike puhul (nagu Dan Brown, J.K. Rowling, Philip Roth jt.) kehtib see printsiip ju tegelikult ka kirjastamises – neil kõigil on lepingud, mille järgi kirjastajad maksavad neile ette raamatute eest, mida nad pole veel kirjutanud. Aga võib-olla on need siis hoopis lepingud nende kirjanike metaraamatute peale, millest siis aegamööda juppe paberile pannakse.
_______________________
(1) Artikkel ise on leitav siit—olgu aga hoiatatud, et enamalt jaolt tegu on tõsise ja tehnilise matemaatilise tõestusega.

Categories: Raamat, Teadus Tags:
Kommentaarid on suletud.