Esileht > Eesti kirjandus, Kirjanik, Telgitagused > Kulka kirjandusauhinna nominendid

Kulka kirjandusauhinna nominendid

7. veebruar, 2010 Marek Tamm
Kujundanud Mari Kaljuste

Kujundanud Mari Kaljuste

Lekitan veidi enne ametlikku pressiteadet nimekirja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominentidest 2009. aasta loomingu eest. Ehkki valik oli suur ja lugemist palju, siis otsused kujunesid võrdlemisi konsensuslikult. Kui lugesin eelmiste aastate žüriide kommentaare, siis jäi nendeski kõlama noot, et valikud tekitasid harva märkimisväärseid erimeelsusi. Ilmselt on ikkagi olemas miski ajastu vaim, mis määrab ära selle tähtede seisu, mille alusel favoriidid kujunevad.

Nominentide sõelumine põhižüriis (selle kõrval tegutsesid ka tõlkekirjanduse, lastekirjanduse ja venekeelse autori žüriid) toimus tänavu järgmiselt: 21. jaanuariks pidi iga žürii liige (Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul, Ülo Tuulik ja mina) esitama kirjalikult enda isiklikud viis eelistust igas viies kategoorias. Pakutud teostest moodustus nimekiri, mis sisaldas keskmiselt 10-13 nimetust igas kategoorias (kattuvus isiklikes eelistuses oli seega, nagu eespool tõdetud, võrdlemisi suur). Järgmised paar nädalat sisustas igaüks kodutööga nimekirja kallal, kuni 6. veebruaril kogunesime Tartus, et valida välja ühised nominendid. Kuigi nominentide valimisel kasutasime hääletamist, kujunesid otsused üldjuhul siiski väga üksmeelselt.

Kõige suuremat sisulist huvi pakkus luulenominentide sõelumine, sest häid kogusid oli üksjagu rohkem, kui neid nomineerida oli võimalik, ehkki kasutasime ära maksimaalsed kuus kohta. Proosas valitses pigem ühtlaselt hea tase (et säilitada optimistlik üldtoon), nii et lõplik valik kujunes selgelt žürii subjektiivse eelistuse pinnalt. Rõhutamaks tõsiasja, et žürii meelest oli eelmine aasta pigem luule- kui proosa-aasta, piirdusime proosas vaid nelja nominendiga.

Kõige suuremad probleemid tekkisid seoses näitekirjandusega. Kuna praegune auhinnastatuut lubab premeerida ainult neid näidendeid, mis on eelmisel aastal trükis ilmunud, siis jättis see valikuvõimaluse väga ahtaks. Läinud aastal ilmunud näidendite esmatrükke võib üles lugeda samahästi kui kahe käe sõrmedel, mis tähendab, et nomineerimisele pääsenuks iga teine näitekirjanik. Pärast pikka arutelu pidas žürii õigemaks näitekirjanduse auhinna väljaandmisest tänavu sootuks loobuda, tehes Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalile ettepaneku, et edaspidi määrataks näitekirjanduse auhinda üle aasta, võttes arvesse kahe viimase aasta dramaturgiatoodang. See võiks luua eelduse tõsiseltvõetavaks konkurentsiks.

Esseistikas pidas žürii õigemaks piirduda samuti nelja tugeva nominendiga, tõstes vabaauhinna nominentide arvu, kus konkurents oli tihe, seevastu kuue peale.

Laureaadid valime välja veebruari lõpus. Seniks head lugemist!

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid 2009. aasta teoste eest

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Marek Tamm (esimees), Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik proosa
Jan Kaus, “Hetk” (Tuum)
Kalev Kesküla, “Elu sumedusest” (Tuum)
Armin Kõomägi, “Pagejad” (Jumalikud Ilmutused)
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis” (Varrak)

Luule
Mehis Heinsaar, “Sügaval elu hämaras” (Verb)
Mart Kangur, “Kuldne põli” (Koma)
Andrus Kasemaa, “Lagunemine” (EKSA)
Hasso Krull, “Neli korda neli” (EKSA)
Triin Soomets, “Varjatud ained” (Tuum)
Tõnu Õnnepalu, “Kevad ja suvi ja” (Varrak)

Näitekirjandus
Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse preemiat mitte välja anda ja nominente ei valinud.

Esseistika
Jaan Kaplinski, “Paralleele ja parallelisme” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Hasso Krull, “Paljusus ja ainulisus” (EKSA)
Eneken Laanes, “Lepitamatud dialoogid” (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Mardi Valgemäe, “Pihtimusi” (EKSA)

Vabaauhind
Epp Annus (koostaja), “20. sajandi mõttevoolud” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Kaspar Kolk (koostaja), “Rooma kirjanduse antoloogia” (Varrak)
Madis Kõiv, “Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas” (Eesti Päevalehe Kirjastus)
Juhani Salokannel, “Jaan Kross” (EKSA)
Seppo Zetterberg, “Eesti ajalugu” (Tänapäev)
Jaan Undusk (koostaja), Friedebert Tuglas. “Valik proosat” (Avita)

Lastekirjandus

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Indrek Hirv ja Jaanika Palm valis aastaauhinnale kandideerima järgnevad teosed:

Kadri Hinrikus, “Kui emad olid väikesed” (Eesti Ekspressi Kirjastus)
Kristiina Kass, “Peeter ja mina” (Tänapäev)
Mika Keränen, “Peidetud hõbedane aardelaegas” (Jutulind)
Andrus Kivirähk, “Kaka ja kevad” (Varrak)
Aino Pervik, “Ühes väikses veidras linnas” (Tänapäev)
Maarja Undusk (koostaja), “Päkapikk Ingo” (Menu Kirjastus)

Tõlkekirjandus

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii koosseisus Krista Kaer (esinaine), Ly Ehin ja Kersti Unt valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Ülev Aaloe: Stig Claesson, “Sina maga, mina pesen nõud” (”Loomingu” Raamatukogu)
Mailis Põld: Alessandro Baricco, “See lugu” (Pegasus)
Piret Saluri: Mika Waltari, “Sinuhe” (Varrak)
Erkki Sivonen: Malcolm Lowry, “Vulkaani jalamil” (Eesti Raamat)
Aet Varik: Salman Rushdie, “Kesköö lapsed” (Varrak)

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Jean Pascal Ollivry: A.H. Tammsaare, “La Colline -du-Voleur. Vérité et Justice”, tome 1; “Indrek. Vérité et Justice”, tome 2.
Ilmar Lehtpere: Kristiina Ehin, “A Priceless Nest”, “Burning the Darkness”, “South-Estonian Fairy Tales”; Ly Seppel, “The Root of Memory”
Tatjana Verhoustinskaja: Andrus Kivirähk, “Nojabr ili Gumentštšik”
Guntars Godinš: Contra, “Kaunis gorjači igaunis”; Kivisildnik, “Nevaritas asaras”; fs, “Skumju vairs nav”; Jaak Jõerüüt, “CD”; Viivi Luik, “No smaga prieka”
Enel Melberg: Jaan Kaplinski, “Samma flod”

Venekeelse autori kirjandusauhind

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori žürii koosseisus Ilja Sundelevitš (esimees), Valentina Kašina ja Vaapo Vaher valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Proosa
Andrei Ivanov, “Putešestvie Hanumana na Lolland” (Avenarius)
Gohar Markosjan-Käsper, “V Mikenah, zolotom obil’nõh (K&G)

Luule
P. I. Filimonov, “Bogi bezrõb’ja” (Miredita)
Nikolai Karajev, “Bezumnoe malabarskoe tšaepitie” (Kite)
Doxie (Tatjana Sigalova), “Zdjes’ i tam/Tam i zdjes’” (Buukmill)

Lisaks antakse välja ka artikliauhind.

Categories: Eesti kirjandus, Kirjanik, Telgitagused Tags:
  1. 9. veebruar, 2010 kell 02:39 | #1

    Lugedes neid nominente tekkisid mõned küsimused:
    1. Kas Õnnepalu Paradiis ja Kesküla Elu sumedusest on mõlemad “Ilukirjanduslik proosa”?
    2. Kas “Lugemisaastal” poleks leidunud kuut kamdidaati vähemalt ilukirjanduse kategooriasse?
    3. Kas nüüd on avatud ka võõrkirjanikele Kulka kirjanduse aastaauhinnad? Pean silmas paari aasta tagust Viron historia raamatut ja samuti soomlase kirutatud Jaan Kross-i raamatut? Ja miks sellisel juhul pole kõigi poolt austatud Sofi Okanen-i Puhastus nominentide hulgas? Ja mitmed muud teiste riikide kirjanike raamatud, mis on võitnud Nobel-i ning muid terves maailmas tunnustatud auhindu ja ka muidu kõrgel tasemel kirjandust, mis vääriksid kindlasti igati nominatsioone?
    4. Kas selles ei ole kõige vähematki ebaeetlisust, et üks žüriiliige on olnud valimas iseenda kirjutatud ja oma tütre kirjutatud raamatute tõlkijat nominentide hulka? Lisaks on ta veel valimas ka “võitjat”…

  2. 9. veebruar, 2010 kell 03:18 | #2

    Ma püüan siis kohe midagi vastata, rohkem küll enda, mitte žürii nimel.
    1. Jah.
    2. Me lähtusime siiski tekstidest, mitte lugemisaastast; aga jah, need neli oli meie ühine valik, kindlasti oleks leidnud ka kuus või kümme, ent soovisime ühest küljest säilitada nõudlikkust ja teisest küljest toonitada eelmise aasta luuletoodangu suuremat sisukust.
    3. Vabaauhind on olnud alati avatud eestiainelistele välisteostele (meenutan näiteks, et üleeelmine aasta võitis selle auhinna C. Hasselblatti saksakeelne monograafia Eesti kirjanduse ajaloost); teistes kategooriates pole see aga olnud võimalik varem ega ole ka nüüd. Kaks nomineeritud Soome teost on kindlasti märk sellest, et Soome autorid etendasid eelmisel aastal Eesti kirjandusilmas olulist rolli. Me ei soovinud vabaauhinna alla lülitada ilukirjanduslikke teoseid (selleks olid omad kategooriad), vaid piirdusime uurimusliku ja mälestusliku kirjasõnaga (see siis vastus Oksase asjus, keda mul on samuti rõõm tunda ja austada).
    4. Kuna selle insinuatsiooni all on silmas peetud ilmselt tõlkekirjanduse žürii valikuid, siis neid ei oska mina kahjuks kommenteerida. Kuivõrd aga tegemist on tõlkija, mitte tõlgitavate hindamisega, siis ei näe ma siin isiklikult suuremat probleemi. Ja üldiselt õpetab kogemus (vastupidi tavatarkusele), et kõige rohkem kiputakse sellistes avalikes valimistes-konkurssides negatiivselt diskrimineerima oma lähedasi või tuttavaid.
    Ja viimaks — ei maksa neid hindamisi nii kole hinge ja tõsiselt võtta; pigem võiks rõõmu tunda oma isikliku maitse ja eelistuste üle.

  3. 9. veebruar, 2010 kell 09:52 | #3

    Suur tänu selgitavate vastuste eest! Lihtsalt lugedes Õnnepalu raamatut näiteks, tundus, et tegemist on memuaaridega, mitte ilukirjandusega, aga ega ma ju tausta ei tea… Samuti ei tundunud Kesküla raamat üldse ilukirjandusena, pigem esseedena. Aga noh, siis osavad kirjanikud suutsid lihtsalt luua nii elulähedased pildid, et need mõlemad tekstid mõjusid nii mitte-ilukirjanduslikult :)

    Selles neljandas küsimuses siiski tunnen, et natuke on midagi mäda. Aga tõesti, ega ei maksagi liiga tõsiselt neid asju võtta. Lihtsalt selliseid asju juhtub meie väikses Eestis nii tihti, et läbinähtav ausus on muutunud juba pigem erandiks. Oleks lootnud, et kirjandus on natuke kõrgemalt sellistest asjadest. Ma isiklikult leian, et kui on mingi seotus endal olemas, siis on viisakas loobuda valimisprotsessist. See lihtsalt oleks aus. Praegu jääb ikkagi mulje, et on “omadele” jaotatav au ja auhind.

  4. repliik
    9. veebruar, 2010 kell 12:51 | #4

    Kahju, et ilukirjandustõlgete nominentide hulka ei sattunud Pille Kruusi tõlgitud Kundera “Elu on mujal” - väga meeldis see tõlge !

  5. laur kaunissaare
    10. veebruar, 2010 kell 00:07 | #5

    Tõesti on kahju. Pille Kruusi tõlge oli tõesti hea. Mõni teine aasta siis.

  6. Märt Väljataga
    Märt Väljataga
    11. veebruar, 2010 kell 14:13 | #6

    Äsja sai Danute Sirijos-Giraite maineka Leedu PEN-i auhinna “Tõe ja õiguse” I osa tõlke eest. Tõlkežürii orbiiti see tegu vist ei jõudnud või ei peetud seda nomineerimisväärseks. Arvatavasti siiski sellest lihtsalt ei teatud, kuigi novembri algul ilmus PM-s nupp: http://www.postimees.ee/?id=184440 .

  7. Krista Kaer
    krista kaer
    11. veebruar, 2010 kell 22:41 | #7

    Tahaksin omalt poolt selgituseks tsiteerida Joel Sanga (loodan, et enam-vähem täpselt): “On sõpru täis kõik sood ja rabad, neist kihab mets ja mustab mererand,kui viskad kivi, mõnda ikka tabad, sest kõiki neid sa pole avastand.” See ei kehti üksnes kiviviskamise, vaid ka esiletõstmise kohta, sest ikka nähakse selles mingeid saladuslikke tagamaid, tutvusi ja sugulussidemeid. Tõlkežürii seisukohalt võin öelda, et tegu ei olnud Ly Seppeli loomingu hindamisega, sest jutt käib tõlgetest. Ja küllap oleks Lyl olnud raske oma tahtmist žhürii ülejäänud kahele liikmele peale sundida. Ka oleks tõlkepreemia nominentide nimekiri võinud olla kaks korda nii pikk, nagu see praegu on. Nimesid oleks saanud rahulikult lisada ka kategooriasse tõlge eesti keelest võõrkeelde. Nagu igal aastal. Seekord on aga nimekirjad just niisugused. Ning jah, Märt, Tammsaare ilmumine leedu keeles oli meile teada ning ma loodan, et lähematel aastatel on nimekirjas ka Danute Sirijos Giraite.

Kommentaarid on suletud.