Esileht > Kultuuriajakirjandus, Meedia > Ekspress ajakirjaks? Hmm, ei ole tore

Ekspress ajakirjaks? Hmm, ei ole tore

12. veebruar, 2010 Vana kaasautor
Kujundanud Der Tank

Kujundanud Der Tank

Hiljuti teatas formaadimuutusest nädalaleht Eesti Ekspress. Muutus on kaunis kardinaalne, ajalehest ajakirjaks, eeskujudeks Spiegel, Newsweek ja kõik need teised väljamaa värvilised ja sisukad. Idee, nagu ma aru saan, on lihtne: uuriva ajakirjanduse kvaliteetne sisu tuleb kriitpaberil trükituna juskui paremini esile. Pildid mängivad paremini. Lisaks seletas peatoimetaja Hõbemägi midagi moodsatest tehnoloogiatest, blogidest ja twitteritest ning individuaalsest lähenemisest lugejale, mis selle kõigega kaasas käib. Nojah, tehnoloogiad on ju toredad asjad, aga kõige kese on siiski paberkandjal ilmuv väljaanne, ja sellest saavad ju kõik aru.

Vaatasin täna hommikul, mida siis Delfi kommenteerijad, kelle klikke nii hoolega kogutakse, selle uudise peale arvavad. Ei arvanud nad tühjad midagi. Mõni kuulutas, et ta ei hakka ajakirja enam ostma, sest kriitpaberiga ei anna kaminas tuld teha ja teine ütles, häh, tema ei osta sede Ekspressi juba ammu, sest enamik selle lehe lugusid on tellitud reklaam. Ühesõnaga, nagu ikka,  iga toru ajas oma joru. Ja siinkirjutaja “toru” ajab samuti.

Olen olnud Ekspressi lugeja algusest peale, kui see leht kaheksakümendnate lõpus ilmuma hakkas. Ma ei räägi sellest, et tunnen isiklikult paljusid Ekspressis töötavaid ajakirjanikke — kes neid ei tunneks, onju, aga aja jooksul on minulgi lugejana kujunenud selle lehe puhul mingisugused harjumused. Hennoste, va igavene revolutsionäär, on juba jõudnud hõisata, et Ekspress näitab taas teed ja nii edasi. Ma küll ei saa aru, mis siin nii väga hõisata on.

Omanikest saan ma aru küll — masu aeg, reklaami ei tule, leht müüb aina vähem, midagi on vaja ette võtta. Olgu. Mind lugeja, või olgu peale, toote tarbijana huvitab pigem, kas minu tarbimisharjumustes peab midagi muutuma seetõttu, et Luik ei taha oma kasumist ilma jääda. Eeskätt siis see, kas kaob ära Areen sellisel kujul, nagu ta on ilmunud, ja teiseks, kas telekava jääb alles või mitte.

See on oluline, sest Areeni tasalülitamisega ülejäänud ajalehe koosseisu kaoks — või siis oleks õigem öelda lahustuks — üks eesti kultuuriajakirjanduse välja kesksel asuvaid  väljaandeid. Vist Marju Lauristin oli see, kes on Areeni tituleerinud uue Eesti Vabariigi Sirbiks. Ja me kõik saame aru, et mõeldud ei olnud mitte info esituslaadi, teemasid jne, vaid pigem positsiooni kultuuriväljal. Ekspressi telekava on jälle üks Eestis ilmuvatset käepärasemaid filmide ja telesaadete tutvustusi. Kasutan seda juba aastaid ja tahaks kasutada ka edaspididgi. Kas see on kindel, et ma saan seda teha? Kurat, ei ole!

Ma muidugi mõistan, et kui minu juttu peaks nüüd lugema nt Priit Hõbemägi, siis teataks ta siinkohal pidulikult: Ilona, ära muretse! Kõik saab korda! Ei kao need sinu armastutud kultuuriteemad, need igavesed arvustused ja esseed mitte kusagile, vaid ilmuvad lugeja ette uuel, läikival ja enneolematul kujul. Et kõik tuleb parem, uhkem ja hiilgavam ja võib-olla isegi enam-vähem normaalses hinnaklassis ka. Kuid siiski, ma olen piisavalt kaua ajakirjanduses töötanud, et teada, mis toredad asjad kõik käivad kaasas sõnaga “formaadimuutus”. Kasvõi see, et võrreldes hardcore-ajakirjandusega kultuuriteemad ei müü, tee või tina. Kui kultuuritoimetusel ei ole olnud võimalik mingil ilusal hetkel omale kindlat nišši välja kaubelda — ja seda siis kogu aeg, hambad irevil, kiivalt kaitsta –, siis sõidetakse temast lihtsalt üle. Umbes nii, et no kuule, meil on siin masu, inimesed söövad koerakontidest keedetud suppi, aga sina, loll, tahad avaldada mingit arvustusust Tšehhovi “Kirsiaiast”…

Ühesõnaga — inimesed, ma ei virise. Lihtsalt: kui mulle öeldakse: me teeme sulle vana ja koleda asemel uue ja ilusa, propageerime uut individuaalset twitter-lähenemist, aga tegelikult minnakse minu aastatega kujunenud — ja muuseas samuti üliindividuaalsete — harjumuste kallale, siis see ei ole tore.

Mis parata, elu ei koosnegi ainult toredatest asjadest. Igatahes usun, et ostan Ekspressi edaspidigi.

Ilona Martson

Categories: Kultuuriajakirjandus, Meedia Tags:
  1. 12. veebruar, 2010 kell 23:29 | #1

    EE peatoimetaja on esitanud nüüd esialgse tutvustuse uuest kujundusest. Mind, nagu ka Ilonat, teeb eeskätt murelikuks TV kava saatus: mulle üldse ei meeldi see plaan, et telekava on ülejäänud kraamiga kokku klammerdatud, see tundub kohutavalt ebapraktiline. Soovitan siiralt veel ümber mõelda.

  2. Marek Laane
    12. veebruar, 2010 kell 23:47 | #2

    Njaa, seda tasub nüüd maale vanaemale tellida siis: “Uus Ekspress on ökoloogilisem toode ja põleb seetõttu palju paremini!”

  3. Priit Hõbemägi
    12. veebruar, 2010 kell 23:58 | #3

    Tere Ilona! Tänan, et sel teemal kirjutasid. Kui aga minu kinnitused ei tundu veenvad, siis räägi palun otse oma endise kolleegi Margit Tõnsoniga ja ka Siim Nestoriga Areenist. Küsi nendelt, kas neilt kavatsetakse midagi ära võtta või ei. Tead mind küll, ja tead sedagi, et kultuur on mulle väga südamelähedane ning et see ei ole lihtsalt niisama, suusoojaks öeldud.
    Marek Tammele tahan öelda, et võtan väga tõsiselt arvamusi TV-Kava liitmise kohta. Kindlasti mõtleme järgi!

  4. Kajar Pruul
    13. veebruar, 2010 kell 01:57 | #4

    Eks kultuurimure tasub alati valutamist. Aga pean tunnistama, et mulle on jäänud mulje, et see Areeni koht kultuuriväljal, mida Ilona paistab silmas pidavat, oli ehk enesestmõistetavam veel pigem paar aastat tagasi kui praegu. Ja ma ei ütle seda sugugi ainult sellepärast, et kirjandus tundub olevat Areenis ikka enam tagaplaanile tõrjutud vms. Kõik ei ripu üksnes formaadist ära. Muidu aga: 2/3 Kroonikat + 1/3 Luupi?

  5. Krista Kaer
    krista kaer
    13. veebruar, 2010 kell 14:16 | #5

    Areen on Ekspressis ju niigi üsna kõhnaks jäänud ja kirjanduse osa veelgi kõhnemaks. Jagan ka Ilona muret, sest nädala-ajakirjades leiab kultuurirubriigid tavaliselt üsna lõpust ja napil pinnal. Kultuurileheküljed on kokku kuivanud kõigis väljaannetes, mitmed kunagised head algatused on nüüd vaid mälestus ning kui mingi rubriik või kultuurilisa on kord juba suletud, siis enamasti ei ärata seda keegi uuesti ellu.

  6. 13. veebruar, 2010 kell 15:44 | #6

    Tõsi ta on, teleka peal tervet paksu pahmakat hoida pole kuigi mõnus. Muude muutuste seas lubati ka kõiksugu kuukirjad põhilehega yhte klammerdada, seega ei saa neid enne lehelugemist enam ahju ette kallata. Väga ebapraktiline, hoolimata kytteväärtuse tõusust.

    Õnneks loobusin Ekspressi tellimisest mõne aasta eest ning loen teda netist, seega puudutab mind ainult sisupool. Lõppeks refereerib Ekspressi senist A-osa (mis nime see ka edaspidi ei kannaks) muu ajakirjandus ning kui mõnd artiklit netist yles otsida ei viitsi, olnuks ka paberil lugemine ajaraisk. Aeg on mul ju yks, sellele konkureerivad kõrvuti Ekspress, Guardian, Murakami ja Viiding, lähedastest inimestest rääkimata. On ainult tervitatav, kui keegi oma osa vabatahtlikult tagastab.

  7. mustsilm
    14. veebruar, 2010 kell 22:07 | #7

    Loen Ekspressi selle ilmumisest saati. Suhtun ajakirjaformaati umbusklikult. Eks siin ikka masu mängib oma rolli. Rääkigu mis tahes. Neid märke nägin juba siis, kui Ekspressi tvkava formaati muudeti.

    Samas ma ei hakka seda ajakirjaks muutumist ka veel maatasa tegema. See uus formaat võib täitsa hästi välja kukkuda, kuna olgem ausad, on kohti ja olukordi, kus Ekspressi praegune formaat on ebameeldivalt suur. Ajakirja on kahtlemata mugavam kaasas kanda ja igas olukorras kuskil maha istuda ja lugeda.

    Mulle teeb aga muret ühe senise mugavuse kadumine. Kui ma ei loe lehte üksi, siis on tüüpiline stseen peale ajalehe kättesaamist selle laiali jagamine, kuna igaüks tahab mingit tükki. Ühe tervikliku ajakirjana see mugavus aga kaob. Mäletan ka veel oma kooliajast, kui sai ajalehte mitme inimese vahel laiali jaotatud.

    Endal on mul veel peres ristsõna lahendavaid inimesi, kes esimese asjana just selle kallale tahavad asuda, kuidas seda teha aga siis, kui sul on käes 1 terve ajakiri.

    Samas selle kõigega on võimalik harjuda.

    Aga mul on kuri kahtlus, et Ekspress muutub pikas perspektiivis hoopis kuukirjaks.

    Tvkava võiks ikka eraldi trükkida, kas või väiksemas formaadis, midagi sellist väiksema ristsõna ajakirja mõõtu siis (ajakirjana muutub Ekspressi formaat nii kui nii). Vastasel juhul kaoks igasugune mõte tvkava üldse avaldada.

  8. tauno
    15. veebruar, 2010 kell 00:37 | #8

    vanasti kasutasin ikka ekspressi kava ja teadsin rida inimesi, kes väitsid, et ostavad ekspressi just selle pärast. kuid pärast digi-tv tulekut ei kasuta enam mitte ühtegi paberil telekava

  9. Lehekandja
    17. veebruar, 2010 kell 16:13 | #9

    Mul on väga hea meel, et Ekspressi formaat muutub! Palun kinnitage kõikvõimalikud lisad ja üksikud reklaamlehed tugevasti Ekspressi külge! Pole suuremat nuhtlust lehekandjale kui neljapäevased libedik-ekspressi-hommikud: esiteks ei mahu ebaloomulikult suur ajaleht korralikult postikotti, teiseks on tükk tegu, et Ekspress enne tellijani jõudmist läbi postkasti plisseeritud ei saaks, kolmandaks - et lugematu hulk reklaame lehe vahelt maha ei pudeneks. Ma väga loodan, et välimuse muutudes jääb sisu endiselt heaks ja et tellijad nii mahukat lehte ainult telekava ja ristsõna pärast ei osta.

Kommentaarid on suletud.