Esileht > Eesti kirjandus, Kirjandusuudis, Uudisteos > Kiitus Eesti kirjandusele

Kiitus Eesti kirjandusele

23. veebruar, 2010 Tarmo Jüristo

254.x600.books.euro.paper.rev.jpeg
Juba viimased paar kuud on mu isiklikus raamatute soovinimekirjas esikohal olnud üks värske üllitis Dalkey Archive kirjastuselt — mille ilmselt ka peatselt endale ära tellin. Arvestades, et tegemist on pisikese Ameerika nišikirjastusega ning kõnealune raamat on Euroopa kirjanike lühilugude antoloogia, siis tuleb pidada hämmastavaks seda, kui palju tähelepanu selle ilmumine on kaasa toonud.

Ameeriklaste hingele tegi kõvasti haiget Nobeli kirjanduskomitee esimehe Horace Engdahli märkus nende kirjandusmaailma “suletuse” kohta — ja tõesti, arvestades, et Ühendriikides ilmuvatest raamatutest moodustab tõlkekirjandus pelgalt kolm protsenti ei ole see etteheide vast ka väga kohatu. Seda enam on sellise kogumiku ilmumine erakordne, eriti kui võtta arvesse kirjastuse lubadust, et sellest on kavas kujundada iga-aastane traditsioon.

Kui Marek postitas arvustuse, mis kiitis Eesti raamatukujundust, siis Guardiani blogis ilmus hiljuti arvustus, mis nimetatud kogumiku 35 autori seast mainis eraldi ära Elo Viidingu lühiloo — ja see vast võiks anda samavõrd põhjust uhkuseks.

  1. 23. veebruar, 2010 kell 23:46 | #1

    Selle uudise noppis muide mõne aja eest üles ka Eesti ajakirjandus, vt. http://www.postimees.ee/?id=219009. (Mõni kommentaar uudise juures on omaette vaatamisväärne.)

  2. tauno
    25. veebruar, 2010 kell 00:12 | #2

    Ootan endiselt pikkade silmadega seda päeva kui Eestist tuleb ka mõni ROMAAN, mis välismaal tähelepanu ärataks. Esmalt võiks muidugi Eestis tähelepanu äratada. Kus on meie “Puhastus” vms?
    ja nii et mõni suur kirjastus asja taga oleks, mitte Eestiga sarnases tiraažis nišikirjastus

    ja kõigest küünilisusest hoolimata ma usun, et see on täiesti võimalik

  3. 25. veebruar, 2010 kell 01:58 | #3

    Ma arvan, et “Keisri hull” vastas suuresti nendele nõuetele, mida Tauno nimetas; seda vähemalt Prantsusmaal ja Saksamaal (Soomest rääkimata). Aga üldiselt on sedalaadi üleskutsed samas kategoorias, kui Eesti Nokia otsimine jms.

  4. tauno
    25. veebruar, 2010 kell 11:43 | #4

    oh ole nüüd, mingi nokia see küll pole. ega siis pea 30 keeles ilmuma, piisab sellest, kui vähemalt 2-3 riigis müüks.
    praegu jääb asi selle taha, et ei tabata teemasid.

  5. Kätlin
    25. veebruar, 2010 kell 15:56 | #5

    Mis puutub eestlase romaani välismaal, siis juba maikuus ilmub suures Saksa kirjastuses Rowohlt Irja Kassi nüüd juba üle-eelmise aasta lõpul Varrakus ilmunud omaelulooline raamat “Kuidas ma lähen”. Esialgne tiraaž 10 000. Selle üle peaksime küll kõik rõõmustama.
    Guardiani artikli puhul on lisaks kirjutamise faktile väga oluline seegi, kes kirjutas — Michel Faber isiklikult. Nagu teisel šoti kirjanikul Ali Smithil, nii temalgi on Eesti vastu soojad tunded. Ali on ka meie poolt ja promoks meid hea meelega, kui oleks, mida promoda.
    Enne otsiti Eesti Nokiat, nüüd hakatakse Eesti Puhastust otsima. Meie kirjanike puhul on suuresti küsimus ka levitamises ehk agentide puudumises. Kirjanduse teabekeskus teeb oma valiku ja kirjastused ei tee suurt midagi (erinevalt kas või Soomest ja soome kirjandusel on ka laiem leviala). Ka Sofi hakkas tõeliselt levima alles pärast Salomonssoniga lepingu sõlmimist. Nagu kirjastajad teavad, siis nemad seal teevad oma tööd ju väga järjekindlalt.

  6. 25. veebruar, 2010 kell 17:14 | #6

    See on nüüd üks huvitav teema. Pean kõigepealt ise tunnistama, et erinevatel põhjustel olen kaasaegse Eesti kirjandusega väga kehvalt kursis ja seetõttu olen olnud siiralt hädas kui kirjandusala inimesed mujalt maailmast on mulle sel teemal küsimusi esitanud. Reeglina neid ei huvitagi konkreetsed kirjanikud ja teosed, vaid pigem laiemalt teemad ja stiilid — s.t. mitte küsimus “kes” vaid pigem “kuidas” on Eesti kirjandus. Mõistagi on sellele raske kuidagi ühe lausega vastata ükskõik millise kirjanduskultuuri puhul, aga kui veidi mõelda, siis mingid suuremad teemad ju siiski joonistuvad välja ka nt. Rootsi (ja ma ei pea siin hetkel silmas Pipi Pikksukka või Nils Holgersoni) või Islandi kirjanduse puhul. Eesti osas, nagu öeldud, olen mina isiklikult hädas olnud — aga äkki keegi siinsetest lugejatest, kes teemaga paremini kursis, oskaks midagi välja pakkuda?

  7. tauno
    26. veebruar, 2010 kell 10:00 | #7

    kõigepealt peab ikka piisavalt olema vastavaid romaane, mida üldse välismaale pakkuda. eriti kui kaasaegsest romaanist rääkida.
    ei saa ju vastupidi, et pakume välismaalastele, aga ise ei loeks! kui ikka oleks viimasest ajast võtta väga tugevaid romaane, siis küll neid juba ka ostetaks nii meil kui mujal. tegelikult ikka väljamaa kirjastajad uurivad küll, et kas teie kandist mingit “uut huvitavat häält” pole.
    irja uudis on küll hea, tõsi.

  8. 26. veebruar, 2010 kell 13:41 | #8

    Tarmo viimase kommentaariga seoses: hiljuti ilmus “Literaturnaja gazetas” siinse kaasblogija Märt Väljataga artikkel http://www.lgz.ru/article/11677/, mis võiks ehk olla üks võimalik näide sellest, kuidas meie kirjanduse hetkeseisu muumaalastele kirjeldada/sõnastada. Tõtt öelda ma ei tea, kas Märdi kirjutis põhines mõnel peetud ettekandel või trükimeedias juba avaldatud lool, aga kuna küsimus “kuidas seletada…” juba jutuks tuli, võiks seda eestikeelsena vast siin blogiski jagada.

  9. Märt Väljataga
    Märt Väljataga
    26. veebruar, 2010 kell 16:52 | #9

    Minu kirjutise pikem ingliskeelne algkuju ilmus juba kaks ja pool aastat tagasi Eurozines: http://www.eurozine.com/articles/2007-06-30-valjataga-en.html. Nüüdseks on see vist tõlgitud oma kümnesse keelde, k.a eesti keelde Sirbis. Sirbi võrguarhiivist seda enam ei leia, eesti versioon on aga loetav siit: http://www.eurozine.com/articles/article_2008-02-11-valjataga-et.html
    Literaturka jaoks on teksti kõvasti lühendatud. Eurozine rubriik Literary Perspectives nägi ette, et käsitleda tuleb 5 - 6 autorit viimasest paarist aastast. Tagantjärele arvan, et oleks pidanud kaasama ka Toomas Vindi “Topeltvalguses”, mis on üks teenimatult tähelepanuta jäänud romaan.

  10. 26. veebruar, 2010 kell 18:02 | #10

    Lisan vaid pedantsusest, et soovi korral saab Märdi esseed lugeda ka Sirbi veebiarhiivist: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2142:suure-eesti-romaani-ootel&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3171
    Aga sedalaadi ülevaatlikke esseid välisauditooriumile peaks olema muidugi rohkem, ent ega nende järgi pole ka väga suur nõudlus; Eurozine kolme aasta tagune algatus tellida ülevaateid Euroopa n-ö rahvuskirjanduste hetkeseisust on kaunis unikaalne, mistap väga hinnaline, vt. teisi ülevaateid: http://www.eurozine.com/comp/literaryperspectives.html

  11. 27. veebruar, 2010 kell 12:04 | #11

    Tegelikult oleks sellestki abi, kui ingliskeelses Wikipedias oleks eesti kirjandus korralikult kaetud. Piiratud turunduseelarve korral on niisugused asjad yllatavalt tõhusad. Praegu tundub, et keegi pole seda endale sydameasjaks võtnud.

Kommentaarid on suletud.