Esileht > Kriitika, Tõlkimine, Vana klassika > Waltari ja Lowry

Waltari ja Lowry

15. märts, 2010 Tiit Aleksejev

2009. a. kulka tõlkepreemia nominentide hulgast tõusid esile kaks teksti: Mika Waltari “Sinuhe” Piret Saluri tõlkes ja Malcolm Lowry “Vulkaani jalamil” Erkki Sivoneni tõlkes. Auhind ise on juba acqua passata ja kasutaks siinkohal lihtsalt ära asjaolu, et M. Lowry ja M. Waltari kõrvuti sattusid (kabalistlike huvidega Lowryle oleks nimedes esinevate tähtede kokkulangemine ilmselt oluline tundunud).

“Vulkaani jalamil” tõlkimine on saavutus omaette. Näiteks prantsuse keelde on seda tehtud kaks korda (Stephen Spriel 1959. a.-l ja Jacques Darras 1987. a.-l), aga tulemusega ei olda ikkagi rahul. Lowry, kes nägi endas uut Dantet, kirjutas terve elu ühtainsat teksti. Oma isiklikust põrgust. Tulemus sai niivõrd tihe, et minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi inimest, kes oleks suutnud “Vulkaani jalamil” ühe hooga läbi lugeda. Mina ka ei suutnud. Ja selles tiheduses on tugevus ja nõrkus. Spontaansus, mis peaks olema “Vulkaani jalami” ainese loomulik osa, vajub kohati ära ja tulemuseks on asekantsleri unenägu. Etteantud jutupunktil põhinev. Ja ei ole vahet, kas jutupunkt tuleb mõnest veelgi võimsamast ja prohvetlikumast tekstist või on ametniku “lõika-kleebi”. Suured eeskujud on kohal nii või teisiti, neile ei ole vaja alati viidata. Mis ei vähenda Lowry keelelist geniaalsust ja tema teose peategelane alkonaut Geoffrey Firmin on samuti sümpaatne mees. Meenub hiljuti nähtud Laurence Dunmore’i film “The Libertine”, mille peategelane John Wilmot ütleb: “anyone can drink but few can match my determination”. Olgu siis nii.

Veel kokkulangevustest: lugesin mõlemat autorit esimest korda ülikooli kolmandal kursusel. Lowry äratas imetlust, Waltari kahtlust. Selgus, et soomlasel oli mulle rohkem öelda ja mida aeg edasi, seda enamat ma temas leian. Vähemalt “Johannes Angeloses” ja “Sinuhes”. Täpsemalt “Sinuhe” Teebas. Usutavuses, mille Waltari selle linna kirjeldamises saavutab. Kohalolek… võib-olla ongi see võti Waltari juurde. Kavatsen temast pikemalt kirjutada, aga seniks võib  kinnitada, et Saluri tõlgitud “Sinuhe” on tõesti hea. Endale tundub see õnnestunum kui Aaviku eestindus, aga maitse asi.

Ja lõpetuseks äriidee, mis tekkis “Vulkaani jalamil” eest raamatupoes 350 krooni välja käies. Võiks ära tõlkida Malcolm Lowry “Igikestva reisi” ja anda see välja viies eksemplaris müügihinnaga 20 000 krooni. Keegi ikka ostab. Võib-olla saab isegi kasumit. Selles ilmas. Dante “Põrgus” küll kirjastajatest ei räägita, aga Lowry põrgus on nad ilmselt olemas. Peaksid olema.

Categories: Kriitika, Tõlkimine, Vana klassika Tags:
Kommentaarid on suletud.