Esileht > Kirjastamine, Raamat, Telgitagused > Kuidas kujuneb raamatu hind?

Kuidas kujuneb raamatu hind?

16. märts, 2010 Marek Tamm

Üks sagedasi küsimusi, mida ikka kuulen, puudutab seda, kuidas kujuneb Eestis raamatuhind. Seda küsivad ühelt poolt tõlkijad ja autorid, kes teinekord kahtlustavad, et põhiosa hinnast on kirjastaja kasum, ent samuti tavalugejad, kes leiavad, et raamatud on Eestis liiga kallid. Et asjasse selgust tuua, siis palusin Varraku tootmisdirektoril kirjutada lahti ühe keskmise mahu (300 lk) ja tiraažiga (1000 eksemplari) võõrkeelest tõlgitud kõvakaanelise juturaamatu eelarve, mis poes maksab 250 krooni. Esitan tulemuse esmalt joonisena, et hinnakomponentide proportsioonid oleks hõlpsalt hoomatavad (klikkides saab joonist suuremaks):

Keskmise raamatu hinna komponendid (300 lk, 1000 eksemplari, hind 250 kr)

Keskmise tõlkeraamatu hinnakomponendid (300 lk, 1000 eksemplari, jaehind 250 kr)

Loendina esitatuna näeb eelarve välja selline (arvud on reaalkroonid ühe eksemplari kohta):

originaali autoritasu 20
tõlkija autoritasu 28
keeletoimetamine ja korrektuur 17
küljendamine 6
kaanekujundus 5
trükk koos paberi jm materjaliga 40
lao ja logistikakulu 9
kirjastuse turunduskulu 10
üldhalduskulukulu 14
kirjastuse kasum 9
kaupluste juurdehindlus 72
käibemaks 20
kokku 250.- krooni

Kommentaariks tuleks lisada järgmist. Summad ei sisalda kõiki makse, mis kirjastajal tuleb tasuda (peamiselt neid, mille arvestamine ühte raamatusse on veidi keeruline). Kauplustele kuuluv tasu hõlmab samuti nende tegevus- ja teoste levitamiskulusid (s.h. teistele poekettidele). Arvestada tuleb sedagi, et mitte kõiki raamatuid ei suudeta kogu tiraaži ulatuses maha müüa, nii et see, mis on märgitud kirjastuse kasumiks võib tegelikkuses kuluda kahjumi katteks (kui osa tiraažist müüakse nt. allahinnatuna). Ja viimaks tuleb toonitada, et n-ö keskmine näide ei ole alati illustratiivne, sest kirjastamises on iga raamat tihti oma eripäradega, olgu siis kusagilt saadud toetused, tiraažikõikumised (mõnelt sajalt mitme tuhandeni), suured erinevused turunduskuludes (reklaam) jne. Kuid usutavasti mingi pildi aitab see näidisjuhtum luua, näidates ennekõike seda, kuivõrd mitmest komponendist raamatuhind tegelikult koosneb ja kui väike on õigupoolest üldhinnas kulu n-ö sisulisele tööle ehk siis tõlkimisele-toimetamisele või autorihonorarile.

Categories: Kirjastamine, Raamat, Telgitagused Tags:
  1. Tiit Aleksejev
    Tiit Aleksejev
    16. märts, 2010 kell 10:47 | #1

    Tänan, Marek, hariv seletus ja neid tagamaid on hea teada. Lisaks võiks välja tuua kirjastuste erineva suhtumise. Võtame näiteks need kaks teost, millest eelmises postituses juttu oli. Soovitan minna raamatupoodi ja võrrelda “Sinuhe” ning “Vulkaani jalamil” mahtu, köidet, paberi kvaliteeti ja kujundust. Tõlkes ja toimetamises vahet ei ole, need on võrdselt head. Hind on samuti ühesugune. Lowry tekst ja Sivoneni tõlge oleksid väärinud enamat. Aga nagu ütleb kriitik: raamatuid tuleb arvustada sellistena nagu nad on, mitte sellistena nagu nad oleksid võinud olla.

  2. tauno
    16. märts, 2010 kell 22:28 | #2

    no see on nüüd ikka leebelt öeldes vaieldav: kaupluse kasum 72 krooni ja kirjastuse oma 9 !! :)

    aga tiidule kommentaariks, et hinna põhjendus on lihtne. waltari tiraaž on palju suurem, seda ostavad ka need, kes seda kunagi ei loe. lowry on pisikese tiraažiga trükis nö valgustatud asjatundjale, mis igal juhul lõpetab kahjumiga.

  3. 16. märts, 2010 kell 23:23 | #3

    @tauno Jutt ei ole kaupluse kasumist, vaid juurdehindlusest, s.t. summast, mis kauplus lisab raamatule, et katta poe üldkulusid, levitamiskulusid (nt. edasimüük Selveri poeketile) ja teenida kasumit. See juurdehindlus peaks olema kirjastuseti üsna konstantne, nii et Tänapäev maksab sama palju kui Varrak (väike erinevus tuleb ilmselt vaid poele antava allahindlusprotsendi arvelt). Kirjastuse kasum teose pealt kindlasti erineb nimetuseti, ent keskmiselt on see selline, nagu joonisel kirjas.Lisandub siis omaette kuluna kirjastuse üldkulu. Kui Taunol on teised andmed, siis kuuleks hea meelega, kuidas näeb välja Tänapäeva keskmise raamatu eelarve.

  4. tauno
    17. märts, 2010 kell 11:00 | #4

    see on muidugi arvutusmetoodika küsimus, aga 250 kroonise raamatu puhul on poe juurdehindlus vähem kui 72 kr (kuigi ikka üle 60). pealegi pole hulgimüügi ja poe juurdehindlus alati sama asi. 9 kr kasum ehk siis 1000 tiraaži pealt 9000 krooni on muidugi hea nali, sest siis peaks nulli jõudmiseks ära müüma (ma praegu täpselt ei viitsi arvutada, aga umbkaudu) ca 900 eksemplari tuhandest, mis pole, leebelt öeldes, praegusel raamatuturul just igapäevane nähtus. siin on küll üldkulud ja turunduskulud kogu juurdehindlusest lahku löödud, aga ikkagi. liidame kokku turunduskulu, üldkulu, transpordikulu ja kasumi, siis saame 42 tuhat. pakun et turunduskulu ei saa iga raamatu puhul mitte kuidagi olla 10 000, nii palju ei reklaami keegi keskmist raamatut.
    tõlkeraamatu autor saab ju tavaliselt vähem. 20.000 kr saab ta ainult siis, kui on hea läbimüük olnud, avansid reeglina ikka nii suured ei ole. 20000 kr on 1300 eurot - ega neid 1000-euroseidki avansse nüüd iga raamatu puhul ei tee keegi.
    aga kõik need arvutused lähevad kohe uppi, kui 1000 tiraaži asemel võtta 500 või 600 eksemplari, mis trükikodade sõnul on üha tavalisemad. ja sellepärast ilmuvadki 300-leheküljelised pehmes köites raamatud, mis maksavad 300 või 350 krooni…

  5. 18. märts, 2010 kell 10:44 | #5

    Imestan viimasel ajal selliste tuliste palade üle, nagu näiteks on: “Võõrana võõral maal”. Pehmekaanelise hind on peaaegu nelisada krooni. Tundub, et mida raamat edasi seda kallimaks läheb. Jah, ma tahan seda raamatut lugeda, aga olen nõus ka aastakese ootama (niikaua, kuni hind õiglasele tasemele kukub, mis ongi kuskil 250kr ümbruses).

    Ülaltoodud hinnakujunduse järgi tundub, et osade kirjastuste strateegia on trükkida 300-400 eksemplari, panna korralik hind otsa ja jääda lootma fännide grupile. Mulle tundub, et see ei ole jätkusuutlik.

    (Jutt ei ole ei Varrakust ega Tänapäevast)

    Mõtlen veel, et kuidas vägisi turule pressiv E-raamat seda pirukat muudab? Rusikareegel küll ütleb, et midagi odavamaks ei lähe – lihtsalt teenima hakkavad teised grupid.

  6. tauno
    18. märts, 2010 kell 22:10 | #6

    probleem on õige, aga järeldus pisut vale. asi on siiski pigem selles, et müük on langenud nii palju, et teatud raamatuid ei julge mitmed kirjastused rohkem trükkida. tiraaž väike, kulud ikka pea samad - nii see hind pilvedesse lendab. selge märk tõsistest majanduslikest probleemidest. tagajärg on see, et teatud raamatute avaldamisest loobutakse üha sagedamini.

  7. Signe M.
    14. aprill, 2010 kell 00:11 | #7

    Kas saaks palun hinnakomponentideks lahti võtta ka Orwelli “1984″ ja “Loomade Farm” uustrüki, mille kaanehind on 250.-? Sest see on ikka nii ebaloogiline hind, millega seda kohe kindlasti ei osta…

  8. Ago Vilo
    5. november, 2010 kell 14:15 | #8

    Puhtast uudishimust: millised on hetkel KESKMISED tõlkijahonorarid ütleme ca 300 lk-lise ja tuhandese trükiarvuga ilmuva nö tavatekstiga /mitte liiga spetsiifilise sõnavaraga/ raamatu ühe autoripoogna eest? Kui suur on selles originaali keele mõju?

    Vene ajal viimane - keel - üldse ei mõjunud (?!?!), maksti keskeltläbi, Eesti raamatus, 70 rutsi poognast /keskmine palk oli tookord 120 rubla ümber/ ja trükiarv polnud üldse tähtis. Soome normid, 90ndaist, olid /on?/ märksa heldemad, eriti harvema keele ja spetsiifilisema teksti puhul.

    Ago Vilo

  9. 5. november, 2010 kell 15:01 | #9

    @Ago Vilo
    Keskmine tõlkehonorar ilukirjandusliku teksti eest on vahemikus ca 1400-2000 krooni poogna (= 40 000 tm) eest; sõltuvalt teksti raskusastmest ja tõlkija headusest. Originaali keel honorari suurust üldjuhul eriti ei mõjuta, kui pole tegemist vanade surnud keelte või mõne väga eksootilise keelega.

Kommentaarid on suletud.