Mis on puudu?

10. märts, 2009 Tarmo Jüristo
Raamatu lõbus autor

Raamatu lõbus autor

Täna ma tahaksin põgusalt rääkida üsna tavatust raamatust, mis on väga omamoodi ning aastaid lihvitud kirjanduslik suursaavutus. Raamatu autor on tuntud Prantsusmaalt pärit kirjanduslik kloun ja sõnavõlur, üks Oulipo (20. sajandi kirjandusliku avangardi majakas) loojaid ja hingi. Muuhulgas, nädal tagasi, 3. märtsil, möödus ta surmast 27 aastat. Minu arust (ja ka minust palju väärikamad asjatundjad on sama arvanud) on “La Disparition” üks 20. sajandi suuri sõna-akrobaatilisi saavutusi, kuigi ta autoril on ilmunud vast üks tuntumgi raamat. Kui raamat Prantsusmaal üllitati oli vastuvõtt soosiv (kuid siiski vast ka pisut kummastunud) ning üks varakult ilmunud arvustus kiitis küll romaani säravat stiili ja kaasahaaravust, kuid vaatas irooniana mööda raamatu trikist – mis muidugi oligi kogu asja iva. Trikk, võib siinkohal mainida, on raamatus miski, mis on puudu. Kuigi mingitmoodi lihtsalt vormi küsimus on puuduv asi siiski väga tähtis, kuivõrd raamatu sisu on vormiga kooskõlas  – samas, nagu too arvustus näitas, sai romaani nautida ka ilma mainitud “puudust” märkamata, mis ühtlasi vast ongi suurim võimalik tunnustus nii raamatu kui ka autori suunas.

Kogu käänulist ja ootamatusi täis lugu on muidugi on üsna võimatu kuidagi lühidalt kokku võtta, aga ma siiski proovin.

Jutustus algab, kui insomnia all kannatav ja üksinda tuba üüriv härra Anton Voyl (ingl. k. tõlgituna kui Anton Vowl) järsku ootamatult kaob. Juhtunust kuulda saanuna kohtuvad ta sõbrad loomaaias ning otsustavad, maksku mis maksab, Voyli jälgi ajada ja ta koju tagasi tuua. Ootamatult justkui õhku haihtunud Voylist jäi maha hulk kirjutisi, mis sisaldasid ohtralt kõiksugu mõistatusi – mida ta kompanjonid asuvad uurima. Asjalood võtavad aga kurjakuulutava suuna, kui ka sõbrad hakkavad ükshaaval saladuslikult kaduma. Tahtmata kogu lugu ära rääkida jätan siinkohal omalt poolt jutu katki. Raamatu suurim ilu  ja rõõm on aga vaadata, kuidas autor püstitab alul võimatuna näiva sihi (nagu Houdini hullusärgi või Bach oma muusikaga) ning siis suudab mustknstnikuna kübaratriki sooritada.

Mainitud raamat on muuhulgas tähtis ka kui üks olulisi tõlkimis-saavutusi - siiani on kuuldavasti kokku vaid kuus tõlkijat (Inglismaal koguni kaks, lisaks Hollandis, Rootsis, Hispaanias ja nüüd ka idanaabrid) niisugust vägitükki üritanud. Kas minu kodumaa kunagi sinna ritta jõuab on väga kahtlustäratav, aga võib ju loota ja pöialt hoida.

  1. Kukeleegu
    11. märts, 2009 kell 08:53 | #1

    Lõhnab kõvasti allahindluse järele, pakun et müüks max 350 tk ja ülejäänu 10 krooniga alesse

  2. Kati
    11. märts, 2009 kell 11:19 | #2

    Mis on puudu? Raamatu autori nimi on sissekandest puudu :) Aga muidu on asjalik blogi, laske aga samas vaimus edasi.

  3. Lugeja
    13. märts, 2009 kell 10:00 | #3

    Blogitükk on huvitav, kuna sisaldab sama puudust, mida arvustatud raamatki. Ta on küll parajalt napp, aga juba kui püüan siin ta kohta samas vormis arvamust avaldada, saan aru, kui tülikas on nõnda midagi kirja panna. Raamatu autori nimi on puudu küll, aga põhjus on sügavamal. Pang parmini tähl.

  4. 13. märts, 2009 kell 11:43 | #4

    Tõpoolst. Mainitud post on üks vaimukamaid arvustusi, mida viimati kohalikus kriitikasfääris näha saanud.

Kommentaarid on suletud.