Esileht > Kirjastamine, Kriitika, Lugemine > Liiga palju raamatuid?

Liiga palju raamatuid?

15. märts, 2009 Marek Tamm
Gabriel Zaid, "So Many Books" (2003)

Gabriel Zaid, "So Many Books" (2003)

“Raamatute lugemine kasvab aritmeetiliselt. Raamatute kirjutamine kasvab astmeliselt. Kui me ei suuda oma kirjutamiskirge kontrolli alla saada, saabub juba lähitulevikus aeg, mil inimesi, kes loevad raamatuid, on vähem, kui inimesi, kes raamatuid kirjutavad.” Sellise ootamatu tõdemusega algab Mehhiko esseisti ja luuletaja Gabriel Zaidi (s. 1934) raamat, mis inglise keeles ilmus pealkirja all “So Many Books: Reading and Publishing in an Age of Abundance” (2003). Zaid on üks vaimukamaid raamatutest kirjutavaid autoreid, keda ma olen sattunud viimasel ajal lugema. Lisaks nimetatud teosele, soovitan veel tema raamatut “The Secret of Fame: The Literary Encounter in an Age of Distraction” (2008), mis osutab teravmeelselt mitmetele tänapäeva kirjandus- ja raamatuilma pahupooltele. Muuseas räägib ta seal ilmeka loo ühest inglise kirjastusest, mis üllitas raamatu, mille kriitikud rohkete vigade pärast avalikult hukka mõistsid. Kui hakati kirjastuses uurima, kuidas selline vigane teos trükki pääses, selgus, et kogu suure kirjastuse peale polnud ühtegi inimest, kes oleks teose enne avaldamist läbi lugenud…

Gabriel Zaid, "Secret of Fame" (2008)

Gabriel Zaid, "Secret of Fame" (2008)

Gabriel Zaidi arvutuste järgi ilmub tänapäeva maailmas üks uus raamat iga kolmekümne sekundi järel. Raamatute hulk on viimasel sajandil kasvanud umbes viis korda kiiremini kui Maa elanikkond. Inimeste suutlikkus raamatuid lugeda pole aga suuremat muutunud. Me oleme füüsiliselt võimelised lugema parimal juhul vaid ühe protsendi avaldatavatest raamatutest. Inimkond kirjutab palju rohkem, kui ta on suuteline lugema. Mis aga juhtuks, kui üleöö lõppeks igasugune raamatute üllitamine? Suurt midagi, arvab Zaid. Selleks, et läbi lugeda kõik seni ilmunud raamatud, kuluks keskmisel lugejal umbes 250 000 aastat. Pelgalt pealkirjadegi lugemine nõuaks tema elust umbes 15 aastat.

Iga päev, mil me loeme ühe raamatu, oleme endalt röövinud võimaluse lugeda ülejäänud 4000 raamatut, mis sel päeval avaldati. Seega kasvab iga loetud raamatuga meie lugematus umbes 4000 korda. Niisiis – mida rohkem me loeme, seda rumalamaks me jääme, saab Zaidi jutust teha lohutu järelduse. Õnneks muudab alternatiiv – üldse mitte lugeda – meid veelgi rumalamaks.

P.S. Siia lõppu üks pilt prantsuse usundiloolasest Georges Dumézilist (1898–1986), mis tuleb mul alati silme ette, kui jutuks on raamatute liigne hulk:

Georges Dumézil (kodus)

Georges Dumézil (kodus)

Categories: Kirjastamine, Kriitika, Lugemine Tags:
Kommentaarid on suletud.