Esileht > Tõlkimine > Tõlkimise lugu

Tõlkimise lugu

1. oktoober, 2010 Kai Aareleid
Jean Delisle & Judith Woodsworth (eds.), "Translators through History" (1995)

Jean Delisle & Judith Woodsworth (eds.), "Translators through History" (1995)

30. septembril, Püha Hieronymuse päeval, tähistatakse maailmas tõlkijate päeva. Olgu küll pisut hilinenult, tahaksin selle looga tervitada kõiki tõlkijaid. Kui see peaks võimalik olema, siis lausa kõiki tõlkijaid läbi aegade.

Õnneliku juhuse läbi sain hiljaaegu ühe targa ja ülevaatliku raamatu omanikuks ja kuna teema on päevakajaline, ehk siis seotud tõlkimise ajalooga, kasutan juhust ning juhin sellele ka siin tähelepanu.

Jean Delisle’i ja Judith Woodsworthi koostatud raamat “Translators through History” (“Tõlkijad läbi ajaloo”) ilmus juba 1995. aastal ja on kindlasti üks paljudest omalaadsetest, ent tähelepanuväärne on vast see, et raamatu ilmumise taga oli Rahvusvaheline Tõlkijate Föderatsioon (FIT), täpsemalt selle tõlkeajaloo komitee, kes seadis eesmärgiks kaugema ja lähema mineviku tõlkijate unustuse rüpest üles äratamise püüdes ennekõike näitlikustada, missugust osa need õpetatud mehed ja naised inimkonna mõtteloos on etendanud.

Igatahes võib tõdeda, et see näitlikustamine on kõigiti korda läinud. Raamatu ülesehitus on selge ja just seetõttu sümpaatne. Peatükkide pealkirjad ei häma ega ilukõnele, vaid tõdevad justkui ilmselgeid tõsiasju: “Tõlkijad ja tähestike leiutamine” või “Tõlkijad ja rahvuskirjanduste esilekerkimine” või “Tõlkijad ja usundite levik” või “Tõlkijad ja võim”. Ja ometi oli huvitav lugeda näiteks rootsi keele kujunemisloost või maailmakirjanduse iiri keelde tõlkimise kampaaniast 1920-ndatel või Borgese rollist argentiina kirjanduse sünniloos või näiteks Bagdadi tõlkijate ulatuslikust ja järjekindlast tööst vana-kreeka teaduslike ja filosoofiliste tekstide tõlkimisel araabia keelde 9. ja 10. sajandi Iraanis, mis omakorda andis inspiratsiooni kohalikele teadlastele (ja mõni sajand hiljem tööd uutele tõlkijatele, sedakorda teises suures tõlkimise keskuses Toledos).

Tõlkimise lugu ongi olnud üks suur ahelreaktsioonide jada. Kust see täpselt alguse sai, seda me muidugi teada ei saa, aga kas pole nii, et kui mõtlema hakata, on maailm (või meie keel või meie mõtlemine) selline nagu ta tänapäeval on suuresti tänu tõlkimisele. Tõlkimise loole enne meid. Ja see lugu väärib igal juhul tundmist.

Categories: Tõlkimine Tags:
Kommentaarid on suletud.