Esileht > Kirjanik, Kriitika, Vana klassika > Päevakajaline ja ajatu Naguib Mahfouz

Päevakajaline ja ajatu Naguib Mahfouz

3. veebruar, 2011 Tarmo Jüristo

Mahfouz

Läinud nädalal täitusid maailma meedia veerud uudistega Egiptusest, mis tasapisi ka Eesti lehtede külgedele imbusid ning mis oma sisult on sellised, nagu meieni jõudvad Lähis-Ida riike puudutavad uudised paraku ikka kipuvad olema — kurvad ja vägivaldsed. See aga tõi mulle meelde ühe kirjaniku, kes hiljutises tõlketeemalises küsitluses napilt minu poolt pakutud kolme nime hulgast välja jäi, aga kelle puudumine eestikeelses tõlkekirjanduses on kahtlemata väga oluliseks lüngaks. Jutt on vaid mõned aastad tagasi surnud Egiptuse kirjanikust Naguib Mahfouzist, kes sai 1988. aastal esimeseks araabia keeles kirjutavaks Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks.

Mahfouz, kelle vast kõige paremini tuntud teoseks on ta monumentaalne Kairo triloogia, on araabiamaade kirjanduse suurkuju. Oma pika ja lausa uskumatult produktiivse kirjanikukarjääri vältel ilmus tema sulest kokku u. 40 romaani ja lühilugude kogumikku, millest suurema osa tegevustik leiab aset kirjaniku kodulinnas Kairos ning käsitlevad lihtsate inimeste igapäevased probleeme moderniseeruvas Egiptuses — kuid mis samas puudutavad teemasid, mis on universaalselt inimlikud.

Kui 1500-leheküljelise Kairo triloogia tõlkimine oleks Eestis ilmselt hullumeelsusega piirnev julgustükk, siis Mahfouzi paljude lühilugude (valida on ca. 350 erineva nimetuse seast!) ja novellide hulgast peaks kindlasti olema võimalik leida midagi, mis kannataks eesti lugejateni tuua, kasvõi näiteks Loomingu Raamatukogu vahendusel.

Praeguste Egiptuse sündmuste valgusel soovitaksin omalt poolt aga konkreetselt Mahfouzi 1983. aastal ilmunud novelli “The Day the Leader Was Killed”, mis räägib läbi mitme erineva tegelase vaatepunktide loo Anwar Sadati Infitah-poliitika mõjul tükkideks varisevast ühiskonnast — teema, millel on mitmeid kokkupuutepunkte ka Egiptuse tänaste muredega.

Need, kel e-lugeja olemas, saavad raamatu Amazoni vahendusel siit.

  1. 3. veebruar, 2011 kell 09:41 | #1

    On hea meel siiski täpsustada, et 2004. aastal ilmus Varrakus seni esimene ja viimane eestindus Nagib Mahfuzi (nagu tema nime eestikeelne kuju peaks täpsemalt olema) loomingust, “Tuhande öö ööd” Kalle Kasemaa tõlkes.

  2. max
    3. veebruar, 2011 kell 10:55 | #2

    Sama tunne jäi kirjatööd lugedes, et Nagib Mahfuzi on eestindatud ja isegi olen lugenud. Temast on ka artikkel eesti keeles loetav siit http://www.arileht.ee/artikkel/353930

  3. tauno
    3. veebruar, 2011 kell 13:05 | #3

    Mahfuziga seoses meenub kohe vestlus tema saksa kirjastajaga. Saksamaal on Nobeli preemia tähtsus samuti aastatega langenud, kuid sõltuvalt raamatust võib see müügi isegi kuni kümnekordistada, nii on tavaline et 10 000 eksemplari müünud raamatut/autorit müüakse pärast preemia saamist üle 50 000.
    Mahfuzi olevat trükitud 6000 ja sellestki suur osa hinnati alla.
    Ei jaksa teda lugeda suurt keegi.

  4. 3. veebruar, 2011 kell 16:11 | #4

    @Marek Tamm

    Jep, minu viga - tegin raamatukoi.ee kontroll-otsingu ingliskeelse nimekujuga ja nüüd esikaant vaadates tuleb endalegi meelde, et olen seda kunagi poes käeski hoidnud.

    @tauno - see, et Mahfuzi suurt keegi lugeda ei jaksa ei ole küll kuidagi kinni selles, et tegu oleks viletsa kirjanikuga — kuigi jah, kindlasti ei ole kõik ta lood ja romaanid ühtviisi tugevad. Ma saan aru, et toimetuse poolt vaadates võib see asi sootuks teistes värvides paista, aga lugejana olen ma alati hinnanud kirjastusi, kes JK Rowlingule, Dan Brownile või Coelhole tormi jooksmise asemel ajavad pigem oma rida.

    See on üks asi, millega seoses mina isiklikult tahaks Varrakut tunnustada — läbi aastate on nad järjekindlalt üllitanud mitte ainult neid raamatuid, mille osas nad arvavad, et inimesed neid lugeda tahavad, vaid ka neid, mille puhul nad arvavad, et inimesed neid lugeda võiksid.

  5. Marek Laane
    3. veebruar, 2011 kell 17:17 | #5

    @Tarmo Jüristo
    Õieti on see vist rohkem prantsuspärane nimekuju - prantsuse hääldusest lähtuv nimekujude esitamine ladina kirjas on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas üsna levinud, Egiptuses ehk veidi vähem, aga ka seal. Inglispäraselt kasutatakse tihtipeale nimekuju Najib Mahfuz.

  6. tauno
    3. veebruar, 2011 kell 21:17 | #6

    täpsustaksin, et ma ei öelnud, et ta on halb kirjanik, vaid et teda peetakse liiga ääremaaks isegi suures riigis. müüdavus on selles suhtes fiktiivne teema, et vaevalt praegu on ühtegi nii lolli kirjastajat, kelle motiiv välisilukirjandust avaldada on sellega raha kokku lüüa. see on kõigi jaoks “fassaadi küsimus”. kirjastamise lihtne tõde on jagada raamatud kaheks: raamatud, mida sa tahad avaldada ning raamatud, mida sa pead avaldama, et avaldada saaks ka neid esimesi. lihtsalt selle kogus ei saa olla niivõrd suur, et majanduslikult välja kurnaks (e.k. öelduna - pankrotti ajaks).

Kommentaarid on suletud.