Esileht > Kirjanik, Telgitagused > Nobel 2011

Nobel 2011

30. september, 2011 Tarmo Jüristo

Oktoober on ukse ees ning ühtlasi tähendab see, et vaid mõne nädala pärast selgub järjekordne õnnelik autor, kelle nii juba ilmunud kui veel ilmumata teoste kaantele saavad kirjastajad edaspidi lisada kuldse kvaliteedimärgi kirjaga “Nobeli kirjanduspreemia laureaat”. Täna ei ole veel teada täpne päev mil Akadeemia tänavust võitjat avalikkusele tutvustab — seni on öeldud vaid, et see saab juhtuma “oktoobrikuu neljapäeval”.

nobel.jpg

Nobeli preemia laureaat (küll mitte kirjanduses, vaid füüsikas) Niels Bohr on öelnud kuulsad sõnad, et “ennustamine on väga keeruline, eriti kui see puutub tulevikku”. Sellegipoolest ei ole igal aastal septembris üritajatest puudust. Suuremalt osalt kipuvad sedalaadi spekulatsioonid küll olema pigem kantud isiklikest maitse-eelistustest kui kainest kalkulatsioonist, aga eks selle puhul olegi tegemist lihtsalt ühe omamoodi kirjandusliku mänguga — ja see mäng võib tegelikult päris huvitavaks ja kaasahaaravaks osutuda.

Nobeli preemia reeglite kohaselt ei anna Rootsi Akadeemia kommentaare nominentide ega millegi muu hääletusse puutuva kohta. Veelgi enam, kogu sellesse puutuv informatsioon on salajane veel viiskümmend aastat peale hääletust ennast. Selliselt on laureaadi ennustamine muidugi üsna sarnane püüdele saada kätte must kass pimedas toas. Teisalt on siiski igal aastal olemas hulk enam või vähem põhjendatud aimdusi — näiteks eelmisel aastal figureeris Mario Vargas Llosa nimi spekulatsioonides päris prominentselt.

See iga-aastane äraarvamismäng on ootuspäraselt äratanud ka erinevate kihlveokontorite tähelepanu ja nii on huvi ning kindla veendumuse korral võimalik oma lemmiku peale ka tegelikult raha mängu panna. Esimene, kes selles osas kunagi otsa lahti tegi oli kuuldavasti Briti päritolu Ladbrokes (nende tänavust nimekirja koos koefitsentidega saab näha siit), kuid tänaseks on kirjanduspreemia-kihlveovahendajate ring tublisti laienenud. Ühe ülevaatliku koondpildi erinevate kontorite nimistutest leiab siit ja see on minu arust tõepoolest päris põnev lugemine.

Nagu näha, on tänavuse nimekirja tipus Süüria poeet Adonis — aga samas tuleb ära märkida, et ta on ka mitmetel varasematel aastatel seal olnud. Listi raudvara on kindlasti ka Philip Roth, kes kannab traditsiooniliselt ameeriklaste lootuse lippu pärast pea kahe aastakümne pikkust vaheaega (viimati pärjati ameerika autorina laureaadiks Toni Morrison 1993. aastal) Nobeli kirjanduspreemia taaskord USA-sse tuua. Tänavu on talle kõva kodumaist konkurentsi pakkumas veel ka Jonathan Franzen, Thomas Pynchon, Joyce Carol Oates ning (tavapäraselt) teised vanad olijad Cormac Mccarthy ja Don DeLillo. Ameeriklased on tänaseni solvunud Horace Engdahli 2008. aasta remargi peale, kus ta toonase kirjanduspreemia-komitee juhina viitas Ameerika kirjandusele kui “liialt endassesulgunule” ning ootavad pikisilmi, et Roth lõpuks oma teenitud tunnustuse leiaks.

Üheks tänavuseks favoriidiks ja suureks publikulemmikuks näib olevat Haruki Murakami, seda vast eriti seoses ta värske romaani 1Q84 ilmumisega, millest ta lugematud fännid loodavad teost, mis tsementeeriks Murakami maine ka “kaaluka” kirjanduse vallas. Muidugi leiab nimekirjast staarid nagu Milan Kundera, Javier Marías, Salman Rushdie, Umberto Eco ja Chinua Achebe — kuni päris popkirjanike, nagu Coelho, Khaled Hosseini ning J. K. Rowlingini välja. Viimane nimi on selles osas päris huvitav leid, et koefitsenditabelite järgi näib maailmas olevat inimesi, kes tõsimeeli arvavad (või vähemalt on nõus selles osas raha peale kihla vedama), et J. K. Rowling väärib Nobeli u. kolm korda enam kui näiteks David Malouf või Paul Auster.

Lisaks mainitutele leiab nimekirjast veel terve hulga vanu tuttavaid: Ngũgĩ wa Thiong’o, Bei Dao, Ismail Kadaré, Margaret Atwood, Antonio Tabucchi, Cees Nooteboom jt. Eesti peamine aastatepikkune Nobeli-lootus luhtus küll neli aastat tagasi koos Jaan Krossi surmaga, samas kohtasin World Literature Forum’i kommentaariumis spekulatsiooni ka seoses Jaan Kaplinski nimega. Sealse debati lõpuosast leiab muide ka lingid varasemate aastate tulistele vaidlustele, mis on samuti väga lõbus lugemine — eriti praegusest mugavast positsioonist lähtudes, kus lõplik tulemus teada on.

Igatahes soovin omalt poolt kõigile põnevat ootamist — ja andke teada, kes teie arvates tänavust auhinda vääriks!

Categories: Kirjanik, Telgitagused Tags:
  1. Märt Väljataga
    Märt V.
    2. oktoober, 2011 kell 00:29 | #1

    Ausalt öeldes olen kahel aastal auhinna saajat ette teadnud, Le Clézio ja Herta Mülleri puhul (vist ka Jelineki puhul). Seda mitte kirjanduse tundmise või selgeltnägijavõimete tõttu, vaid sellepärast, et tunnen rootsi kriitikut, kes omakorda tunneb jne… Tõsi need nimed esinesid tema ennustuses alati koos mõne alternatiiviga (nt Le Clézio kõrval figureeris ka taanlanna Inger Christensen, kes on nüüdseks surnud). Kahjuks ma ei osanud neil kordadel seda eelteadmist kuidagi rahaks teha. Selle aasta laureaadi kohta mul uudiseid veel ei ole.
    Muide, kas keegi on võtnud Noberi auhinna võrguarhiivis kolada? Sealt saab nt teada, et 1922 esitas keegi Kiefbeck rahuauhinnale Eesti valitsuse ning 1928 — 1930 esitas “The Estonian Inter-Parliamentary Group” rahuauhinnale kellegi Lindhageni. Samuti tuleb välja, et lisaks Orasele ja Aavikule esitas Underit mitu aastat järjest Hjalmar Hammarskjöld, tähtis poliitik, veel tähtsma poja isa. Seda fakti Kiinil vist märgitud pole. Kui aga vaadata, kui unustatud nimesid on kirjandusauhinnale esitatud, siis tundub Rootsi Akadeemia valik ikka väga hea.

  2. tauno
    3. oktoober, 2011 kell 10:37 | #2

    Esitamise lävi on ju üsna madal, näiteks kirjanduses on see õigus ju igal phd-ga kirjandusprofessoril või kirjanike ühendusel. Neid ikka jagub.

  3. 4. oktoober, 2011 kell 23:35 | #3

    Nagu selgus, kuulutatakse kirjandus-Nobel välja juba oktoobrikuu esimesel neljapäeval - e. siis ülehomme.

  4. Märt Väljataga
    Märt V.
    5. oktoober, 2011 kell 19:48 | #4

    Minu informant pole sedapuhku eriti informatiivne, kuigi lootis, et veel täna ööseks taandub nimekiri ühele.
    1. Ngugi wa Tiong’o
    2. Adonis
    3. Amoz Oz
    4. Alice Munro
    5. Assia Djebar
    (Extras: Tomas Tranströmer, Philip Roth)
    Esimest mainis vist aasta tagasi ka Marek, Adonis on vana Vikerkaare autor (vt 11-12/2001), Amos Ozilt on Kalle Kasemaa tõlkinud vähemalt 3 raamatut. Kanadalane Alice Munro on eesti keelde tõlkimata, ehk seepärast et kuulub sellisesse järjest haruldasemasse liiki nagu novellikirjanik. Prosaistidelt oodatakse ju pigem romaane (vähemalt pärast Tšehhovit või siis Singerit). Alžeerlannast Djebarist kuulen, häbi öelda, esimest korda. Tranströrmerilt ja Rothilt on kummaltki eesti keeles kolm raamatut. Oleks siiski üllatav, kui laureaat ei tuleks nimetatute seast.

  5. Märt Väljataga
    Märt V.
    5. oktoober, 2011 kell 19:49 | #5

    Ah jaa, Tarmo, kuidas selle info pealt nüüd teenida?

  6. 5. oktoober, 2011 kell 22:20 | #6

    Väga huvitav :)

    Ka mina pole Djebari nime varem kuulnud, nii et tema kohta ei oska midagi arvata. Kui ma ülejäänud nelja hulgast peaks oma lemmiku valima, siis oleks selleks ilmselt Amos Oz, samas Nobeli ennustaksin ilmselt pigem Ngũgĩ wa Thiong’o-le.

    Teenimiseks on aga vast kaks põhimõttelist võimalust: üks oleks teha panused kõigi nimetatud viie peale. Ühe-eurose panuse puhul tähendaks see koguinvesteeringut €5. Ladbrokes-i koefitsentide alusel oleks halvim (muidugi eeldusel, et võitja nimi tõepoolest ON nende viie seas), mis juhtuda võib see, et võitjaks osutuks Adonis (praegu 7/1), millisel juhul oleks koguteenistuseks €2. Samas, kui võitma juhtuks Munro või wa Thiong’o (mõlemad hetkel 1/33), oleks kasum juba auväärt €28.

    Teine võimalus oleks panustada nende nimede VASTU, keda toodud viisikus ei ole. Selle taktika häda on muidugi selles, et see nõuab kõvasti enam kapitali ning võidud on sellega võrreldes suhteliselt pisikesed. Samas, J.K. Rowlingu vastu oleks ma Nobeli kirjandusauhinda puutuvas nõus vist küll kinnisilmi ja kogu oma varanduse peale kihla vedama :)

  7. tauno
    6. oktoober, 2011 kell 14:10 | #7

    selle nimekirjaga pole ju essugi teha, sest igal aastal on samad nimed tipus läbi käinud. anti siis tranströmile ära, ehk tõeline “vahe-aasta”. jääme järgmist ootama

  8. 6. oktoober, 2011 kell 14:13 | #8

    Jah, sedakorda ei olnud informandist kuigi palju abi. Nii et ilmselt jääb kõige kindlamaks meetodiks Nobeli kirjanduspreemia peale kihla vedamisel endiselt võimalus panustada selle peale, et J.K. Rowling või Paulo Coelho seda EI saa. ;)

  9. Märt Väljataga
    Märt V.
    6. oktoober, 2011 kell 14:35 | #9

    Noh, siiski nimetatud 7 hulka Tranströmer ju kuulus, aga seitse oli muidugi liiga pikk list.

Kommentaarid on suletud.