Esileht > Kriitika, Uudisteos > Nelja suu monoloogid: Katja Kettu “Keevitaja”

Nelja suu monoloogid: Katja Kettu “Keevitaja”

15. november, 2011 Kai Aareleid

Kultuuripoliitiliste arutelude sekka ka lihtsaid lugemismuljeid. Lugesin soome noorema põlvkonna proosakirjaniku Katja Kettu (1978) romaani “Keevitaja” (Hitsaaja, 2008), mis ilmus äsja eesti keeles ja mida autor ka täna-homme Eestis tutvustab.

Katja Kettu, “Keevitaja”, Koolibri 2011 (Tlk. Kadri Jaanits)

Katja Kettu, “Keevitaja”, Koolibri 2011 (Tlk. Kadri Jaanits)

Eelkõige tuleb tõdeda, et “Keevitaja” on kindlalt ankrus tänapäevases soome kirjanduses. Kettu käekiri on väga soomelik ning seda väidet on ehk kõige lihtsam illustreerida teiste autorite varal. Esiteks on raske mitte kõrvutada “Keevitajat” samal aastal (2008) ja samalt kirjastuselt (WSOY) ilmunud Ilkka Remesi romaaniga Pyörre, mille taustakangasse on samuti kootud 1994. aasta laevahukk Läänemerel – tõsi, autorile omaselt areneb sellest vandenõuteooria, Remes on ikkagi põnevike looja (Varrakult on 2007. a. ilmunud tema “Ürgöö”, mis on hea näide.)

Ent Kettu ja Remesi romaanide vahel on üks “Estoniast” olulisem sarnasus: teatud mõttes on mõlema romaani käivitavaks jõuks süütunne. Teisisõnu see, kuidas mineviku eest pole pääsu. Sealt edasi aga läheneb Kettu ühelt poolt Timo K. Mukka lihalik-mütoloogilisele kujutuslaadile (vt. nt. “Tabu”, LR, 1997) ja teisalt psühholoogilisele (pere)romaanile tänapäeva inimese laialipudenevast elust, nagu neid on viljelenud näiteks Reko Lundán (Ilman suuria suruja, WSOY, 2002) või groteskimeister Kari Hotakainen (“Kaitsekraavi tee”, Tänapäev, 2005). Muidugi on äsjane nimerahe natuke meelevaldne, sest need nimed on pärit minu isiklikult tujukalt lugemiskaardilt, aga sellised seosed mul lugedes tekkisid.

Üks, milles Kettu soomelik käekiri veel väljendub, on oskus luua selgid, käegakatsutavaid, peaaegu et õõvastavalt füüsilisi kujundeid. “Keevitaja” lugemise ajal märkmeid tehes olen üles tähendanud säärase jada: “higi-mäda-veri-kõõm”. Higi, mäda, veri ja lagunemise lõhnad kui inimeses käärivate tunnete ja “koost pudeneva” elu võrdkujud. Pole küll kuskilt kontrollida, kuid arvan mäletavat sarnaseid märkmeid Oksaneni “Puhastuse” lugemisest. Samas aegruumis kirjutavad inimesed mõtlevadki sarnaselt. Ja ometi on tulemused nii erinevad, nii erineval kombel head.

“Keevitajas” põimuvad soome eri nurkades elavate inimeste saatused parvlaeva “Estonia” kurbloolise käekäiguga. Keegi pääseb laevahukust, keegi jääb igavesti märga hauda ja keegi usub, et tema ongi “tapnud /—/ 719 rootslast ja 81 eestimaalast ja laeva põhja lasknud”. Valitsevale süngele või õigupoolest lohutule õhustikule vaatamata leidub raamatus kohti, mis panevad muigama. Kettu valitud vorm – jutustada see mosaiikne lugu neljast suust kõlavate monoloogide kaudu – annab vabaduse näidata inimese ebaloogilist, absurdset, halenaljakat külge. Pisiasjad, mis inimest häirivad. Mida ta teise juures näeb. Mille külge klammerdub, kui muust pole kinni hoida.

Nelja jutustajahääle “ettekannete” vahele on pikitud luupainajad laevahukust, ja ometi kõnelevad need õuduspildid eeskätt sellest, missugused heitlused käivad inimese sees, kui tuleb võidelda süütunde, kaotuse, tühjuse või vimma koormaga. Kõik “väänlevateks kaldus rennideks” või “üksteisega ristuvateks kuristikeks” muutunud “jalge all haigutavad” koridorid, “mis suubuvad pimedusse” räägivad tegelikult inimese sisemuses avanevatest sügavikest. Minevik saab inimese kätte, kuidagi tuleb sellega lepitust leida.

Katja Kettu on pärit Rovaniemist ning õppinud animafilmirežissööriks. Peale “Keevitaja” on autor avaldanud veel kaks romaani: Surujenkerääjä (2005),  ja Kätilö (2011).

Ja veel. “Keevitaja” on kõigele lisaks ka hästi tõlgitud ja toimetatud.

Categories: Kriitika, Uudisteos Tags:
  1. 15. november, 2011 kell 17:52 | #1

    seda, et Katja Kettu esineb Musta laega saalis sellel kolmapäeval, ja ma ei tea, kas eesti või soome keeles, ei julge viimase keele oskamiseta kohal olla

    aga teistel soovitan - http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=26&lang=4

Kommentaarid on suletud.