Esileht > Kriitika, Lugemine, Meedia > Tee Ahvide planeedile?

Tee Ahvide planeedile?

25. märts, 2009 Krista Kaer
ape

Lugemine tegi ahvist inimese?

Aeg-ajalt esinevad raamatud eesti ajakirjanduses  huvitavas kontekstis. Hiljuti soovitasid sisekujundajad muude kodu ergastavate võtete seas ka teha kodu kevadisemaks kirjute raamatuselgadega. Lisaks oleks tore need vikerkaarevärvides ritta seada. Üsna varsti pärast seda ilmus ka lugu ühest telgist, mis leiti Pärnu jõe kaldalt Papiniidu silla lähedalt. Telgis oli suitsukonide ja tühjade odekolonnipudelite kõrval raamat – Pierre Boulle’i “Ahvide planeet”. Ajakirjanik nägi selles märki, et telgi elanik on viidud raamatus kirjeldatud õigusetusse ja allasurutud olukorda ning leidis, et Ahvide planeet ei olegi enam ulme. Mul tekkisid seoses nende kahe nupukesega aga hoopis teised seosed. Ei tahaks nagu hästi uskuda, et “Ahvide planeet” oli telgis ruumikujunduse elemendiks, tõenäoliselt sealne elanik luges seda. Samal ajal aga soovitatakse teisal mängida raamatutega nagu värviliste klotsidega. Kumb siis rohkem Ahvide planeeti meenutab? Kui mu mälu mind ei peta, siis mängisid inimesed “Ahvide planeedis” ise oma positsiooni maha, muutudes lodevaks, harimatuks ja mõttelaisaks.

Categories: Kriitika, Lugemine, Meedia Tags:
  1. 25. märts, 2009 kell 17:40 | #1

    Meil on raamatupoes käinud vanaemad ja vanatädid, kes tahaksid lapselapsele ilusat kinki. Et oleks kasulik ja ilus ja hea ja õpetlik. Juba väga noores eas! Et kaheaastane kohe saaks aru, et… tal on kingitus.

    Vanniraamatud meil on. Klotsid ka. Aga vat seda, mida meilt ükskord küsiti ei olnud.

    Ükskord küsiti, et ega meil söödavat raamatut ei ole.

    Aga mõelgem, kui oleks raamat, mida sõna otseses mõttes süüa saaks?

Kommentaarid on suletud.