Esileht > Kirjanik, Lugemine > Raamatublogi küsitlus: vastab Tiit Aleksejev

Raamatublogi küsitlus: vastab Tiit Aleksejev

6. detsember, 2011 Marek Tamm

Elu esimene loetud raamat (nagu see mälestustes paistab)?

“Piilupart, Miki ja teised”. See oli ainus Disney koomiks, mis Nõukogude Liidus ilmus, ja on minu arengut sügavalt mõjutanud. Ilmselt sain sealt esimese maagilise realismi kogemuse: “Majad on kui kummist ja tänaval jalutavad poolikud inimesed…” Olin siis nelja aastane…

Raamat, mille peategelane tahaksid olla?

Võib-olla André Pézard’i “Provence’i muinasjutud”? Seal on tegelane nimega Karu Jean, kelle lugu lõpeb nii: “Kuid Karu Jean ei mõelnudki neid taga ajada. Ta kaisutas hoopis oma väikest printsessi”.

Raamat, mis ei ole leidnud väärilist tunnustamist?

Bernard Kangro “Kuus päeva”.

Kõrgelt tunnustatud raamat, mida pead ebahuvitavaks?

Paul Hardingu “Tinkers”, 2010. a. Pulitzeri preemia. Hoia ja keela! Ostsin selle raamatu Paduast 14 euro ja 30 sendi eest. Parem oleks võinud selle raha Berlusconile annetada.

Raamat, mis väga meeldib, ent mille autoriga parema meelega ei kohtuks?

Selliste raamatute autoritega sooviks eriti kohtuda.

Raamat, mille kaanel näeksid hea meelega enda nime?

Ma olen oma sulgedega täiesti rahul, ei ole võõraid vaja.

Raamat, mille järge sooviksid lugeda?

Norman Maileri “Loss metsas”. See oligi kaheosalisena mõeldud. Kahjuks suri kirjanik enne ära.

Raamat, mille kingiksid heale sõbrale?

Andrei Platonovi “Gradovi linn”. Olen seda korduvalt kinkinud.

Raamat, mis on kõige enam lõbustanud?

Veijo Meri “Manillaköis”, stseen hullu veltveebliga. Ja mäletan, et kord tegin Rahvusraamatukogus tööd ja masendus tuli peale. Siis avastasin Soome kirjanduse avariiulilt üha Juha Vuorineni suurteostest. Vist oli “Kristjani noorusaastad”. Seisin riiuli kõrval ja lugesin ja naersin. Huvitav, et soomlased just niimoodi mõjuvad.

Raamat, mille peaks kindlasti tõlkima eesti keelde?

Samuel Becketti proosat peaks tõlkima. Kuidagi on juhtunud, et eesti keeles on ilmunud ainult kolm tema näidendit. Ja Céline’i tõlkimisega võiks edasi minna, “Surm laenuks” mõjuks kõiksugu “Pariis, mu armude” peale nagu lõuatäis eetrit. Seal on märksa karmim Pariis, passaažid ja pissuaarid.

Raamat, mida tahaksid osata lugeda originaalkeeles?

Carlos Fuentest tahaks originaalis lugeda. “Terra Nostrat” näiteks.

Viimati loetud raamat, mida soovitaksid teistelegi?

Vladimir Glotseri “Marina Durnovo: minu mees Daniel Harms”. Olukorraks, kui tundub, et elu on teid ebaõiglaselt kohelnud.

Categories: Kirjanik, Lugemine Tags:
Kommentaarid on suletud.