Esileht > Kirjanik, Lugemine > Raamatublogi küsitlus: vastab Indrek Mesikepp (fs)

Raamatublogi küsitlus: vastab Indrek Mesikepp (fs)

9. detsember, 2011 Marek Tamm

Elu esimene loetud raamat (nagu see mälestustes paistab)?

Sàndor Petöfi „Sangar Jànosit” olevat ma palunud endale korduvalt ette lugeda juba siis, kui ise ei osanud.

Raamat, mille peategelane tahaksid olla?

Oleksin pigem kõrvaltegelane. Mõne õnneliku lõpuga muinasjutu peategelane oleks muidugi eriti tore olla. Kuidas nende asjadega aga tegelikult on, teame kahjuks kõik.

Raamat, mis ei ole leidnud väärilist tunnustamist?

Siim Pauklini „Aheldatud Jõgeva”.

Kõrgelt tunnustatud raamat, mida pead ebahuvitavaks?

Neid on väga palju. Kui jätta kohe kõrvale nende autorite teosed, kes võiksid mu vastuseid lugeda ja haavuda (milleks teha kellelegi haiget, ega nende inimeste negatiivsed emotsioonid tee nende teoseid minu jaoks huvitavamaks), siis – ma ei saa öelda, et Jaan Kross või Herman Hesse oleks suutnud mind oma raamatutega erutada (erandiks ehk Krossi „Mardileib”, aga seda tänu Edgar Valteri piltidele).

Raamat, mis väga meeldib, ent mille autoriga parema meelega ei kohtuks?

Ei meenugi lausa selliseid. On küll neid, mis jätavad poeetiliselt korrektse mulje ja mille puhul ka keel voolab ladusalt ja loetavalt, aga milles mulle miski inimlikult vastu hakkab. Selliste raamatute autoritega parema meelega ei kohtuks. Aga ma ei ütleks ka, et need raamatud mulle meeldivad, pigem et tegu on hästi tehtud kirjandusega ja võib-olla ka hea kirjandusega. Ma ei ole mõõdupuu, kelle maitse eristaks head ja halba kirjandust.

Raamat, mille kaanel näeksid hea meelega enda nime?

Ehk on hea küsija tähele pannud, et ma pole enda nime ka ühegi enda kirjutatud raamatu kaanele pannud.

Raamat, mille järge sooviksid lugeda?

Olles lugenud Marko Mägi seni veel ilmumata luulekogu käsikirja loeks hea meelega ka selle järge.

Raamat, mille kingiksid heale sõbrale?

Sõltub sõbrast. Mul on väga hea sõber, kellele võiks kinkida Mick Middlesi raamatu „Factory. The Story of the Record Label”. Aga ma vist siiski ei kingi seda ära, küllap kunagi laenan. See raamat ei näe enam selline välja ka, et sobiks kinkida. Teisele sõbrale võiks kinkida mõne Hunter S. Thompsoni raamatu. Midagi oli veel, mida lugedes mõtlesin, et võiks talle meeldida, aga see ei tule praegu meelde. Mida seitsmeaastasele sõbrale kinkida, selle üle ma just juurdlen.

Raamat, mis on kõige enam lõbustanud?

Raske öelda, mis on kõige enam lõbustanud. Lapsena „Doktor Dolittle’i” lugusid lugedes tundusid need pööraselt naljakad, samuti mingi Mark Twaini jutukogu, mille pealkirja ma ei mäleta ja Jaroslav Hašeki „Švejki juhtumised”. Viimastest aastatest vist kõige enam Jaak Leeri „Savumees Einaril on kogu aeg buss katki”. Ivan Orava lood muidugi ka. Ja see Mart Juure raamat, kus olid Ringo Starri jutud.

Raamat, mille peaks kindlasti tõlkima eesti keelde?

Nagu ma olen aru saanud, oli Salingeri „Kuristik rukkis” originaalis täiesti loomulikus keeles kirja pandud. Kuni on oht, et tõlkimine seda traditsiooni pidi käib, ei julgegi midagi soovida. Ärge saage valesti aru. On täiesti talutavaid ja koguni silmapaistvalt häid tõlkeid eesti keelde (esimesena meenub Udo Uibo tõlgitud „Kellavärgiga apelsin”), aga kui leiad teises keeles midagi liigutavat, siis viimane asi, mida sooviks, oleks selle lörtsitud variant.

Raamat, mida tahaksid osata lugeda originaalkeeles?

Nii mõnegi eestikeelse raamatu puhul olen tundnud, et tahaks osata seda lugeda.

Viimati loetud raamat, mida soovitaksid teistelegi?

Inimesed ja nende ootused on väga erinevad. Ehk Vahur Afanasjevi „Minu Brüssel” võiks viimasel ajal loetud raamatuist ka päris paljudele teistele meeldida.

Categories: Kirjanik, Lugemine Tags:
Kommentaarid on suletud.