Esileht > Ajalugu, Elulugu, Kriitika, Uudisteos > Bulvariajalugu

Bulvariajalugu

26. märts, 2009 Marek Tamm
Lennart Meri kirjamehena (Eesti Kirjandusmuuseum)

Lennart Meri kirjamehena (Eesti Kirjandusmuuseum)

Ajakirjanike meisterdatud elulood said hiljuti uue järje – Tarmo Vahter üllitas teose “Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik“. Lugesin raamatu uudishimust kohe ilmumispäeval läbi ja jäin seepeale mõtlema, millega oli õigupoolest tegu. Oli see Lennart Meri elulugu? Kindlasti mitte, sest puudutati ainult üksikuid eluepisoode. Oli see genealoogiline uurimus Meride sugupuu kolmest esindajast (Otto Meri, Georg Meri, Lennart Meri)? Osaliselt kindlasti, kuid suguvõsa-uurimus hõlmas vaid ühe osa teosest. Oli see kogum arhiivileide Lennart Meri elust ja eelkäijatest? Kohati kindlasti, sest näiteks ligemale kahekümnel leheküljel on sõna-sõnalt äratrükitud Stasi luuretoimik Meride reisist Saksa DV-sse 1978. aastal, rääkimata lühematest dokumentidest. Kõige lõpus sugenes aga tunne, et vahest on tegu hoopis järjega sama autori menukale anekdoodikogumikule “Meie Lennart”, kus lisaks lõbusatele lugudele on korjatud juurde andmeid arhiivist ja ajakirjandusest.

Nii ehk teisiti on tulemus tõeline puder ja kapsad, mida ma ei osanud ise teisiti määratleda, kui “ajakirjanduslik ajalugu”. Nimelt kujutan ette, et midagi sellist sünnib siis, kui ajaloolase väljaõppeta ajakirjanik satub arhiivi, leiab huvitavaid dokumente ja selmet neid kriitiliselt analüüsida, kõrvutada teiste allikate ja tunnistajate mälestustega ning seejärel sidus uurimus kirjutada, pistab need läbisegi raamatusse, lisab peoga pilte ja kommentaare ning avaldab tulemuse paljastustega pikitud eluloo pähe. Kuid “ajakirjandusliku ajaloo” asemel pakkus Mart Meri tänases Areeni intervjuus välja märksa kujundlikuma määratluse, mille siinkohal üle võtan – Tarmo Vahtre raamat on suurepärane näide heast bulvariajaloost, mis pakub huvitavat teavet, lahutab meelt, ent unub peatselt pärast lugemist. Jääme ootama korralikku Lennart Meri elulugu.

P.S. Tänuväärt materjali tulevasele Meri biograafile pakub samuti Tiit Pruuli koostatud vastne mälestustekogumik “Rajaleidja. Pathfinder“.

Categories: Ajalugu, Elulugu, Kriitika, Uudisteos Tags:
  1. Ilona
    27. märts, 2009 kell 14:52 | #1

    Muide, eilses Paari saates ütles mu vana hea kursusevend Vahter, et käsitleb määratlust “bulvariajalugu” kui komplimenti, sest et tal polnudki plaanis kirjutada mingit igavat (tingimata igavat!) ajaloo-uurimust. Usun, et Tarmo võtab ka sinu sõnu anekdoodikogumiku kohta omalaadse komplimendina. Ühesõnaga, inimene tahtiski teha massidele mõeldud raamatu ja usina ajakirjanikuna sai ta sellega hakkama. Eesti kirjastusturg on tootnud uue müügiprodukti.
    Minu jaoks lugejana oli parim Lennarti-käsitlus kahtlemata saksa ajakirjaniku -jälle ajakirjaniku! - Andreas Oplatka raamat “Eestile elatud elu”, mis on koostatud presidendi enda intervjuude põhjal. Olen seda hiljemgi mitu korda sirvinud ja alati pikemalt lugema jäänud. Nüüd, kus inimest enam ei ole, on selle raamatu väärtus isegi kasvanud. Vähemasti on keegi suutnud kokku kirjutada midagi memuaaride-taolist, mida Lennart Meri ise oma elu jooksul kahjuks kirjutada ei jõudnud.
    Nii et leheneegreist on vahest siiski mõningane kasu ka.

  2. margus
    27. märts, 2009 kell 16:23 | #2

    Sai ka ise Vahteri raamatut äsja loetud ning kahjuks tuleb tunnistada, et pärast raamatu läbilugemist valdas mind küll paras pettumus. Raamat oli vägagi heitlik ning üsnagi sisutühi ülevaade, kus osadele detailidele millegipärast (ruumitäiteks?) väga palju tähelepanu pöörati…

    Aga jah, tuleb jääda korralikku LM elulugu ootama - isik ju seda igati väärib :)

  3. 27. märts, 2009 kell 22:41 | #3

    Igaks juhuks: heade ajakirjanike vastu pole mul kõige vähematki, vastupidi, hindan neid eriti kõrgelt, sest neid on väga vähe ja üha vähemaks jääb. Minu mure on pigem selles, et esmajoones seltskonnaajakirjanikud on ennast viimastel aastatel hakanud ehtima võõraste sulgedega, asunud raamatuid kirjutama ja elulugusid meisterdama, mis ei kuku neil aga kuigi hästi välja.

Kommentaarid on suletud.