Esileht > Ajalugu, Kirjandusuudis, Uudisteos > Uue Maailma lood

Uue Maailma lood

4. jaanuar, 2012 Marek Tamm
"Uue maailma lood" (2011)

"Uue maailma lood" (2011)

Nüüd ka raamat! hüüatab huviline, kes on hiljuti ära näinud Jaan Tootseni dokumentaalfilmi Uue Maailma seltsist (kindlasti mulluse filmiaasta üks eredamaid saavutusi, nüüd ka DVD-l). Kuid see pole siiski raamat Uue Maailma seltsist, selts on üksnes selle väljaandja ja mahub pildile alles raamatu viimastel lehekülgedel (dokumentaalromaan seltsist peaks aga samuti lähiajal ilmavalgust nägema – Peeter Sauteri sulest, ja selle katkendit saime juunikuu Loomingust juba lugeda, ja saab nüüd ka veebist).

Jutt käib niisiis vastsest koguteosest “Uue Maailma lood”, see on seltskondlik raamat (tegijad on üles loetletud eessõnas, muidu on üllitis esitatud anonüümsena), mis mõjub esmalt väga pilkupüüdvalt (kujundaja Lilli-Krõõt Repnau), ei mäletagi üle pika aja nii mõtestatud raamatukujundust, teiseks aga paelub kohe tekstina, isegi sedavõrd, et neelasin selle ühe õhtuga. Laadilt on see huvitav segu – siit leiab linnaajalugu, arhitektuurikriitikat, mälestusi, sotsioloogiat; fotodest, kaartidest, joonistest rääkimata, taotluselt niisiis katse põlistada ühe linnaasumi kadunud ja elav ajalugu. Raamatu põhiosa hõlmavad Uue Maailma elanike lood, mille kogumiku koostajad on nende suust üles korjanud ja kirja pannud (lugusid kokku on 22), varasemates mälestustes ulatuvad need 19. sajandi lõppu, viimased pärinevad asumi viimase kümnendi uusasukatelt. Paljud meenutajad on Eestis teada-tuntud, mis lisab nende lugemisele oma võlu. Kuid mälestustele lisaks on nappidest arhiiviandmetest välja pigistatud kogu teave Uue Maailma kujunemisest ja arengust tsaariajast tänapäevani, abiks ajaloolane Robert Nerman. Maiuspalaks on arhitektuuriajaloolase Oliver Orro kommentaarid asumi erinevate arhitektuurikihtide kohta. Kõik varustatuna haruldaste arhiivifotode, vanade kaartide ja uute ülesvõtetega. Need vanad fotod võivad olla teinekord tõesti vaimustavad, eriti inimesed nendel, aga ka mõni tänavanurk, olgu või see foto Pärnu maanteest 1960. aastatel (lk 26), mis tuletas meelde, milline pentsik situatsioon oli toona kujunenud: kahel pool maanteed suured uhked kivimajad, tänava keskel aga pikk rida puusosmikuid.

Uus Maailm on piirkond, millel ei tundunud olevat liiga palju eeldusi sedavõrd elavaks paigaks muutuda ja sellist avalikku tähelepanu pälvida. Mis kinnitab, kui vähe on Eestis vaja – grupp innustunud ja andekaid inimesi –, et mägesid liigutada.

P.S. Raamatu esitlus on homme, 5. jaanuaril kell 18.00.

Categories: Ajalugu, Kirjandusuudis, Uudisteos Tags:
  1. Katrina
    4. jaanuar, 2012 kell 19:32 | #1

    ma tahan kaa
    ütles Katrina ja läks
    esitlusele

  2. Manuel Antonio Lugo Quiñonez
    7. jaanuar, 2012 kell 23:50 | #2

    Väga huvitav raamat! Ma soovitan seda kõigile!

Kommentaarid on suletud.