Esileht > Kirjanik, Lugemine, Uudisteos, Vana klassika > Auden lugemisest ja kirjutamisest

Auden lugemisest ja kirjutamisest

5. veebruar, 2012 Marek Tamm
W. H. Auden, "39 luuletust ja 5 esseed" (2012)

W. H. Auden, "39 luuletust ja 5 esseed" (2012)

Loomingu Raamatukogus (nr 3-6/2012) ilmus äsja esinduslik valik W. H. Audeni luulet ja esseid Märt Väljataga seades ja tõlkes. Auden oli virtuoosne poeet, ent niisamuti vaimukas ja vahe kirjanduskriitik. Nõudliku autorina ei pidanud ta vajalikuks oma kogumikes üllitada uuesti kõiki oma kriitilisi tekste, vaid noppis neist välja õnnestunumad lõigud ja laused ning tihendas need uuteks aforistlikeks esseedeks. LR-i vihiku kaks kõige paeluvamat ja praktilisemat esseed olid minu jaoks “Lugemine” ja “Kirjutamine” ; mõlemad koosnevad Audeni parimatest paladest pealkirjas nimetatud teemadel (ilmunud tema 1962. aasta kogumikus “The Dyer’s Hand”). Mõtlesin, et teen neist omakorda väikese valiku ja pakun siin lugemiseks, sest need haakuvad mitmete siinsamas varemgi jutuks olnud teemadega, lõikavast elutarkusest ja läbinägelikkusest rääkimata. Nii et Audeni esseede crème de la crème.

* * *

Kirjaniku ja tema lugeja huvid ei ole kunagi samad ja kui need mõnikord langevadki kokku, siis vaid tänu õnnelikule juhusele

* * *

Lugemine on tõlkimine, sest kahe inimese kogemused ei ole kunagi samad. Halb lugeja on nagu halb tõlkija: ta tõlgendab sõna-sõnalt seal, kus peaks ütlema ümber, ja ütleb ümber seal, kus tuleks tõlgendada sõna-sõnalt. Teadus, olgugi väärtuslik, on hästi lugema õppimisel vähem tähtis kui vaist; nii mõnedki suured õpetlased on olnud viletsad tõlkijad.

* * *

Sageli me lõikame suurt kasu raamatu lugemisest teisiti, kui autor on silmas pidanud, aga seda ainult siis (tingimusel, et me ei ole enam lapsed), kui teame, mida teeme.

* * *

Me ei saa lugeda kirjanikku esmakordselt samamoodi, nagu loeme juba tuttava kirjaniku värskeimat raamatut. uue autori puhul me kaldume nägema üksnes tema voorusi või üksnes puudusi, ja isegi kui me näeme mõlemaid, ei taba me nendevahelist seost. Tuttava kirjaniku puhul, kui me teda veel üldse lugeda suudame, on meile teada, et me ei saa nautida voorusi, mida me temas hindame, talumata puudusi, mida taunime. Pealegi ei ole meie hinnang tuttavale kirjanikule kunagi lihtsalt esteetiline. Lisaks mis tahes kirjanduslikule väärtusele, mis tema uuel raamatul olla võib, pakub see meile ka ajaloolist huvi kui niisuguse inimese tegu, kelle vastu me tunneme juba pikka aega huvi. Ta ei ole üksnes luuletaja või romaanikirjanik, ta on ka tegelane meie biograafias.

* * *

Hea maitse seisneb märksa enam vahetegemises kui välistamises, ja kui hea maitse tunneb vajadust midagi välistada, siis ta teeb seda kahetsusega, ilma nautimata.

* * *

Väga vähesed meist võivad kiidelda, et pole kunagi kuulduste põhjal mõnd raamatut või isegi autorit maha teinud, aga üsna paljud meist võivad öelda, et pole kunagi kiitnud seda, mida nad pole lugenud.

* * *

Mõned raamatud on teenimatult unustatud; ükski pole teenimatult meeles peetud.

* * *

Halbade raamatute ründamine ei ole üksnes aja raiskamine, vaid rikub ka iseloomu. Kui ma leian mõne raamatu tõeliselt halva, siis ainus huvitavus, mida selle käsitlemine mulle pakub, peaks tulema minust enesest – sellest intelligentsuse, vaimukuse ja õeluse väljanäitusest, milleks ma võimeline olen. Halba raamatut ei saa arvustada ilma eputamata.

* * *

Ükski luuletaja või romaanikirjanik ei soovi olla ainus, kes on iganes elanud, aga enamik neist soovivad olla ainsad praegu elus olevad, ja päris mitmed neist usuvad siiralt, et nende soovil on antud ka täide minna.

* * *

Kui mõni silmanähtav tolvan ütleb mulle, et mu luuletus on talle meeldinud, siis on mul tunne, nagu oleksin tal tasku kallal käinud.

* * *

Tõelist katarsist ei kutsu esile mitte kunstiteosed, vaid usuriitused. Samuti kutsuvad seda esile – tavaliselt sündmatul moel – härjavõitlused, jalgpallimatšid, halvad filmid, sõjaväeorkestrid ja hiigeletendused, kus kümme tuhat gaidi moodustavad rahvuslipu kujutise.

* * *

Ja edasi saab siis lugeda juba raamatust endast…

Categories: Kirjanik, Lugemine, Uudisteos, Vana klassika Tags:
  1. Juhan
    12. veebruar, 2012 kell 21:58 | #1

    Läksin ostma - esimeses poes oli otsas, teises peaaegu. Soojad saiad, raisk… Väga lahe.

Kommentaarid on suletud.