Esileht > Kirjastamine, Raamat > Eesti raamatustatistikat 2010

Eesti raamatustatistikat 2010

17. märts, 2012 Marek Tamm

Sattusin tutvuma Eesti Rahvusraamatukogu kogutud ja analüüsitud statistikaga 2010. aasta Eesti raamatutoodangu kohta (2011. aasta kohta veel andmeid üleval pole) ja mõtlesin, et neid andmeid võiks siingi blogis huvilistega jagada (mõttelise jätkuna varasematele postitustele Eesti raamatustatistikast 1956–1990 ja 1991–2008). Nii et kõik järgnev on laenatud Rahvusraamatukogu Eesti trükitoodangu statistika kodulehelt.

Esmalt üldandmed: 2010. aastal ilmus statistikute andmeil Eestis kokku 3760 nimetust raamatuid, brošüüre ja jätkväljaandeid. Neist esmatrükke 3574 ja eestikeelseid trükiseid 3045. Kogutiraažiks tegi see 5 450 000 eksemplari. Kui neid arve võrrelda varasemate aastatega, siis oleme langenud umbes nelja-viie aasta tagusele tasemele, samas kui 2008. aastal oli trükitoodangu koguhulk 4685 nimetust ja 2009. aastal 4551 nimetust (kogutiraaž vastavalt 7 254 000 ja 6 865 000). Viimase kümne aasta arengud võtab hästi kokku järgmine graafik (klikkides saab kõiki graafikuid suuremalt vaadata):

trykitoodang-2000-2010

Üldandmetest huvitavamad on konkreetsemad jaotused. Esmalt sellest, kuidas see trükitoodang temaatiliselt jagunes. Statistikute järgi, kelle pakutud temaatilised lahtrid on muidugi tinglikud, oli selgelt kõige suurem ilukirjanduslike teoste hulk (kokku 1020 nimetust), kuigi üldpildist moodustab see siiski vähem kui kolmandiku. Järgnesid meditsiin, tervishoid (235 nimetust), siis filoloogia, keel, kirjandusteadus (233) ja ajalugu, biograafiad (218). Graafikuna näeb kogu temaatiline jaotus välja järgmine:

temaatiline-jaotus-2010Usutavasti on nendest pisut meelevaldsetest teemajaotustest kõnekam raamatutoodangu jagunemine põhitüüpide ehk -žanrite järgi. Siingi troonib ilukirjandus esikohal, ent väiksema edumaaga (kokku 696 nimetust), järgnevad tarbekirjandus (649 nimetust), lastekirjandus (508), teaduskirjandus (415) ja aimekirjandus (377). Kui aga nimetuste asemel vaadata tiraaže, siis on selgelt populaarseim tarbekirjandus (1 393 200 eksemplari), selle järel lastekirjandus (1 027 100) ja alles siis ilukirjandus (752 2000). Üldpilt graafikuna on järgmine:

typoloogiline-jaotus-2010

Kui vaadata lähemalt ilukirjanduslike teoste (nii tõlgete kui ka algupärandite) seesmist žanrilist jagunemist, siis näeme, et ettearvatult domineerib selgelt nn täiskasvanute proosa (kokku 532 nimetust), sellele järgnevad lasteproosa (289), luule (139) ja seejärel juba pikalt maas lasteluule (29), draama (15) jt. Visuaalselt esitatuna näeb eestikeelne belletristikapirukas 2010. aastal välja järgmine:

ilukirjandus-2010

Ja kui pöörata pilk üksnes algupärasele ilukirjandusele, siis seda ilmus Eestis kahe aasta eest kokku 459 nimetust (mis on tõeliselt tähelepanuväärne arv ühe miljonirahva kohta!), ja siingi oli mõistagi jäme ots proosa käes: kokku ilmus 2010. aastal 315 proosateost, neist 125 lasteproosaraamatut. Järgnesid luule (118 luuleteost, neist 18 lasteluule), draama (18) jt. Graafikuna:

alguparane-ilukirjandus-2010

Eestikeelset raamatuturgu on ikka iseloomustanud tõlkekirjanduse suur osakaal ja 2010. aasta ei olnud siingi erandiks; laias laastus jagunes tollane raamatutoodang kaheks enamvähem võrdseks pooluseks: 58% eestikeelsetest raamatutest olid algupärandid ja 42% tõlked. See suhtarv on püsinud viimastel aastatel kaunis konstantsena, samas kui veel paarkümmend aastat tagasi moodustasid tõlked vaevalt neljandiku raamatutoodangust. Pirukagraafikuna näeb tõlgete ja algupärandite jaotus niisiis selline:

tolked-ja-alguparandid-2010

Ja kui lõpetuseks vaadata, millised kirjastused sellesse raamatutoodangusse kõige enam panustavad, siis kui 2010. aasta kohta ei paista veel statistikat olevat, näeb 2009. aasta Eesti kirjastuste TOP10 Rahvusraamatukogu statistikute järgi välja sellisena:

kirjastused-2009

Kommentaariks ehk niipalju, et esikümnest kaks, Koolibri ja Avita on (senini ja valdavalt) õpikukirjastajad, seega on nende toodang teise iseloomuga, Erseni (ja tema teise brändi Amori) põhitoodang on ajaviitekirjandus, Egmont avaldab eeskätt tõlgitud lasteraamatuid ja koomikseid, TÜ kirjastuse kõrge asetus on aga väga tõenäoliselt seotud sellega, et statistikasse on kaasatud ka kõik avaldatud väitekirjad. Kui siia kõrvale vaadata Toomas Leito kogutud kõige värskemat statistikat, siis näeb avaldatud nimetuste põhjal Eesti kirjastuste edetabel veebruaris 2012 välja niisugune: 1) Varrak, 2) Ersen, 3) Koolibri, 4) Tänapäev,  5) Egmont Estonia, 6) Argo, 7) Sinisukk, 8 ) Eesti Raamat, 9) TEA, 10) Tammerraamat. Leito andmed näitavad sedagi, et Eesti raamatuturg ilmutab esimesi masujärgseid taaselavnemise märke, nii andsid 25 suuremat kirjastust veebruaris välja 118 esmatrükki, mis on mullusega võrreldes 17 raamatut rohkem ehk kasv on olnud 17%; aasta esimese kahe kuu lõikes on kasv mullusega võrreldes olnud 14%.

Categories: Kirjastamine, Raamat Tags:
Kommentaarid on suletud.