Esileht > Kriitika, Mälestused, Uudisteos > Muti sugupuu

Muti sugupuu

15. aprill, 2009 Marek Tamm
Mihkel Mutt, "Mälestused I" (2009)

Mihkel Mutt, "Mälestused I" (2009)

Mihkel Muti mälestuste esimene köide tõi mulle esimesena pähe Matteuse evangeeliumi alguse: “Aabrahamile sündis Iisak, Iisakile sündis Jaakob, Jaakobile sündisid Juuda ja tema vennad jne”. Muti raamat räägib meile, kuidas Johannile ja Sinaidale sündisid Paul ja Eugenie, Eugeniele sündisid Jakob ja tema vennad, Jakobile sündisid Paul ja Leonida jne. Kuni viimaks sündisid vennad Viktor ja Oleg ning viimasele sündis Mihkel, keda tuntakse kirjanik Mihkel Mutina.

Niisiis näen ma sellele raamatule peamiselt kahte tüüpi lugejaid: Muti sugulased ja tema jüngrid. Ülejäänud peavad ära ootama mälestuste järgmised köited, et see avalöök mingi avarama tähenduse omandaks. Tõsi, ma olen autoriga päri, et hilisemate selgituste vältimiseks on selline ajaloolis-genealoogiline sissejuhatus vajalik, kuigi ma pole kindel, kas see pidanuks olema nõnda pikk ja detailne. Ent suguvõsauurimine on tänapäeva eestlaste üks lemmiktegevusi ja miks seda keelata andekale kirjanikule. Pealegi mõne üldistuse annab nende üksikseikade põhjal Eesti rahva käekäigu kohta viimasel sajandil teha, nagu autor isegi näib lootvat. Ja paar episoodi on täitsa kirjandusliku väärtusega, nagu näiteks punase luuraja Ljubov Rimmi lugu.

Küll ei ole ma aga lugejana rahul, et Mutt on otsustanud oma mälestused tüki kaupa maha müüa – kuuldavasti näeb plaan ette üllitada kokku kuus köidet, üks iga kuue kuu tagant. Kusjuures lõviosa neist on autoril juba valmis kirjutatud ja ootavad vaid oma avaldamisaega. Mõistagi on sellisel valikul selge kaubanduslik loogika - milleks küsida ostjalt raha üks kord, kui seda saab teha kuuel korral. Ja Kulkastki saab toetust taotleda mitut puhku, selmet ühe rahasüstiga piirduda. Kuid kas peab tõepoolest kõike taandama majanduslikule mõtlemisele? Igal juhul eelistanuks mina ühte tüsedat köidet korraga lugeda, mitte kuute vihku (sest mis see 125 lk hõredat teksti muud ikka on) kolme aasta vältel. Ent eks igal ajastul ole omad kombed ja kokkuvõttes tuleb olla vaid tänulik, et Mutt on võtnud vaevaks oma lugu sellise põhjalikkusega kirja panna. Ja kõik märgid viitavad, et järgmistes köidetes on põnevat lugemist neilegi, kes ei kuulu Muti kogudusse või suguvõssa.

Neitsi Maarja sugupuu (Tallinna Linnaarhiiv, 14. saj.)

Neitsi Maarja sugupuu (Tallinna Linnaarhiiv, 14. saj.)

Categories: Kriitika, Mälestused, Uudisteos Tags:
  1. 15. aprill, 2009 kell 14:23 | #1

    Kõik müügiks, nagu alustas Muti küsitlemist üks proua kirjandusklubi kokkutulekul “Mälestused I” raamatu puhul, ja Mutt urhatas vastuseks.

  2. ei jünger ega sugulane
    21. aprill, 2009 kell 11:40 | #2

    Nojah, see tükikaupa müük - et “ärivaist” ei olegi siis tänapäeval hinnatud või mis ? :)

    Detailne põlvnemislugu on just huvitav, eriti seetõttu, et eks ole meid ju õpetatud õndsalt õhkama Aabrahami sugupuud lugedes ja seejuures enda oma häbenema ja selle vastu mitte huvi tundma….

Kommentaarid on suletud.