Esileht > E-raamat, Lugemine > Raamatud, mis räägivad

Raamatud, mis räägivad

11. mai, 2009 Vana kaasautor

Rehepapp, 6 cdKuigi tegelikult “räägivad” meiega ju kõik raamatud, siis on ka neid, mis räägivad päriselt. Ilma jutumärkideta. Pean silmas audio- või heliraamatuid.

Ma ise avastasin heliraamatud enda jaoks suhteliselt hilja – kui mitte arvestada lapsepõlves ribadekskuulatud “Punamütsikese” ja Anderseni muinasjuttude LP-sid – ja olen nüüd nende veendunud kasutaja. Ja just kasutaja, mitte austaja. Sest minu arvates ei kõlba mitte kõiki asju etteloetuna kuulata ning mõnel puhul on see isegi vastunäidustatud.

Mulle tundub, et vahe raamatu ja audioraamatu vahel on umbes nagu näidendi ja lavastuse vahel: tekstile hääle andmine lisab sellele automaatselt ka lisatähendusi. See, millise hääletooniga annab näitleja edasi tegelase kõnet ja mõtteid, kus ja kui pikad on pausid, isegi hääle valjus või tasadus, need kõik võivad luua – ja loovadki – paberil olevast tekstist erineva teksti. Nagu näidendi lavaletoomisel, pole ka raamatut linti lugedes võimalik säilitada teksti kõiki potentsiaale ning hoiduda sellest, et neid sinna ka ei lisanduks. Kuivalt ja emotsioonitult salvestatud teksti ei kuula keegi, ja õige ka. Lugedes tõlgendame me teksti „lavastuseks“ oma peas, iga järgmine loetav lõik muudab ja täiendab seda pilti; see on mahlane, värvikas ja täielik. Ja lõplik mulje sünnib n-ö sinu isiksuse filtrist läbi käies. Heliraamatu puhul on filtreerimine meie eest ära tehtud, või õigem oleks vist öelda, et üks filter on lisandunud. Raamat on läbi käinud kellestki teisesest: näitlejast, tõenäoliselt veel toimetajast ja kes teab kellest veel. Tahes või tahtmata kannab selline helitekst võõraid konnotatsioone. Seepärast olen muutunud ilukirjanduse kuulamisel üsna valivaks ja kuulan peamiselt asju, mida olen juba lugenud, mille neitsilikkus on minu poolt juba võetud.

Täiesti vaimustav on aga kuulata klappidega kõiksugu harivat kraami, alates eneseabist ja lõpetades populaarteadusega. Pole midagi paremat sellest, kui trenni tehes, nõusid pestes või pesu triikides saab end samal ajal kurssi viia ka näiteks Einsteini eluloo, iiri mütoloogia või sellega, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi, uute majandusteooriate või saksa keele grammatikaga.

Ja pikkadel autosõitudel on Andrus Kivirähi „Rehepapp“ Aarne Üksküla briljantses esituses ning Wayne June ja Christopher Walkeni sisseloetud Lovecrafti õudusjutud täiesti asendamatud. Ükski rullnokk ei häiri ja suu on kogu aeg mõnusalt muigel, või siis kuklakarvad turris. Soovitan soojalt.

Sash Uusjärv

Categories: E-raamat, Lugemine Tags:
Kommentaarid on suletud.