|
Tõenäoliselt oleks ma Antonio Tabucchi juttudega kuu või paar viivitanud, aga et mulle põgusa tutvumise käigus hakkas silma too botaanikaaia sillutisele püsistatud tuulteroos seal kusagil lõunamaalinnas, siis otsustasin ma „Il tempo invecchia in fretta” (Feltrinelli, juuni 2009) läbi lugeda, aimates juba ette, et raamat, milles mainitakse tuulteroosi, mind ükskõikseks kindlasti ei jäta – ammugi veel [...]
Ma ei oska öelda, kas “Sandokan” on Nanni Balestrini parim teos või mitte. Mul pole Balestrini loomingust kaugeltki täit ülevaadet ning seega puudub elementaarne tekstiline kriteerium, mille põhjal ajaviiteks pingerida koostada. Aga olen seda väidet korduvalt kuulnud. Et on nimelt parim teos.
“Sandokan” (2004) on varajasem pääsuke kui Roberto Saviano “Gomorra” (2006), ent “Gomorraga” võrreldes on [...]
Midagi ei ole teha, mõne raamatu pealkiri kõlab kui lubadus. “Algarvude üksildus.” Tegemist on itaallase Paolo Giordano 2008. aastal ilmunud romaaniga, mille pealkirja pinnapealne lubadus võiks ehk olla “lugu matemaatikast või matemaatikutest”. Midagi Simon Singhi “Fermat’ mõistatuse” või Apostolos Doxiadise “Onu Petrose ja Goldbachi hüpoteesi” kanti. Selle lubaduse Giordano romaan lausa ületab. Teine lubadus on [...]
Viimased kommentaarid